Lennart Käämer • 27. juuni • 3 min
Jaga lugu:

Kalakasvatusest avastatud viirus peatab müügi

Vikerforell
Vikerforell  Foto: Julia-Maria Linna

Veterinaar- ja toiduamet avastas Aravuse külas asuvas kalakasvanduses Eestis haruldase viirushaiguse. Müük on peatatud, uued analüüsid toovad selguse.

Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liidu juhatuse liikme Aarne Liivi sõnul on tegu harukordse juhtumiga. „Kui kaua viirus kalasid kimbutanud on – see võib olla väga pikk aeg. Samas võib tegu olla pelgalt määramisveaga, sest 10 proovist oli positiivne vaid üks. Tuleb teha kordusanalüüsid,“ ütles pikaaegse kogemusega kalakasvataja.

Aravuse Kalakasvanduse juht Laur Kaljuvee ütles, et seni polnud ükski Aravuse kalakasvandusest võetud proov näidanud kalahaiguste esinemist. "Sügisel samadelt kaladelt võetud proov oli samuti korras, kuid värskeim proov näitas lõhilaste maimudele halvasti mõjuva IHN viiruse olemasolu. Hetkel tähendab see seda, et meie kalakasvanduses on kala liikumisele kehtestatud piirangud ja kala müüki ei toimu, ehkki inimesele selle kala söömine mingit halba mõju ei avalda. Meie kalad ennast laboris diagnoositud viirusest mõjutada ei ole lasknud ning tunnevad ennast väga hästi. Teeme koostööd kõikide vajalike ametitega olukorrale lahenduse leidmiseks," teatas ta.

Poole miljoni tehing

Kaljuveest ja kalakasvandusest on Äripäev viimati kirjutanud 2013. aastal. Toona ostis Laur Kaljuvee koos Mirjam ja Sivar Irvali ettevõttega Irvali OÜ Lääne-Virumaal Vinni vallas Aravusel kalakasvatusega tegeleva ASi Viru Salmo. Tehinguks ja investeeringuteks vajaliku raha laenas Lauri isa, endine riigikogu liige Lembit Kaljuvee. Summa jäi poole miljoni euro tuuri. Sama aasta novembrist sai Laur Kaljuvee ettevõtte ainuomanikuks, nõukogu esimehena võttis koha sisse vana Lembit ise.

“Seda vaja ümber ehitada ja korrastada. Kalakasvatustsükkel on kolm aastat pikk ning selle aja jooksul on sinna vaja veel raha sisse panna, kuid pangad kalakasvatusele laenu ei anna. Kuna see asub Virumaal ja on ostetud oma pojale, siis aitan selle ettevõtmise järje peale ja usun, et poja pere toidab see ära,” kommenteeris Lembit Kaljuvee laenu tagamaid nelja aasta eest Äripäevale.

Kõik kalad tuleb hukata

Veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul on kasvatusele haiguse leviku tõkestamiseks epidemioloogilise uuringu tulemuste selgumiseni kehtestatud esialgsed piirangud. Inimese tervisele haigus ohtu ei kujuta, kuid selle levik toob kaasa majandusliku kahju kalakasvatajatele. 

Viirusest vabanemiseks tuleb kogu kasvanduse kalad hukata ja uutega asendada. Selleks surmatakse kalad (võib suunata inimtoiduks) ja kalakasvanduses tehakse pesu ning desinfektsioon. Mõneks ajaks jäetakse kalakasvandus tühjana seisma.

“Aravuse kalakasvatuses tuleb jälgida bioohutusmeetmeid ning on keelatud vesiviljelusloomade välja viimine kasvandusest. Uuringu tulemustest lähtuvalt selgub, kas on vaja täiendavaid kitsendusi ning abinõusid,” ütles Olev Kalda.

Kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos on vikerforellil ning teistel lõhelistel esinev viirushaigus. Enamasti kahjustab see noori lõhelisi. Vanemad kalad surevad harva, kuid viirus nakatab igas vanuses kalu ning need jäävad viiruse kandjateks. Haigus on diagnoositud laialt kogu maailmas: Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Kaug-Idas, Venemaal Karjalas ja meie naabritel Soomes.

 

 

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt