Artikkel
  • Jaga lugu:

    Kaubamajade uus ajastu algas kokkupõrkega

    Ülemistele kerkiva T1 kaubanduskeskuse eestvedaja Allan Remmelkoor näeb suurprojektis uue ajastu algust kohalikul turul. Kriitikute sõnul loobivad T1 arendajad raha tuulde, sest rohkem kauplusi Eestisse ei mahu ja ka tarbijate käitumine ei anna optimismiks põhjust.

    Majandusnäitajad kinnitavad, et tänavu esimese nelja kuuga kasvasid Tallinna suuremate kaubanduskeskuste käibed neli protsenti vähem kui aasta varem. Võtame siia kõrvale eelmise aasta hiilgavad üldised majandusnäitajad ja tekib küsimus – kuidas nii?
    Ka Eesti Pank kirjutas hiljutises majandusülevaates, et aasta esimeses kvartalis jäi Eestis tarbimise kasv tagasihoidlikuks. Eratarbimise vähene panus oli Eesti Panga teatel ootamatu, sest tulumaksureform pidi majapidamiste sissetulekuid ja seeläbi tarbimist suurendama. Eesti Pank prognoosib siiski, et tulumaksureformi tarbimist suurendav mõju veel avaldub.

    Kuigi eratarbimise kasv oli eelmise aasta sama ajaga võrreldes kiirem, jäi see siiski palju aeglasemaks majapidamiste teenitava reaalse palgatulu suurenemisest. Üheks põhjuseks, miks eratarbimise kasv jäi esimeses kvartalis reaalpalga kasvuga võrreldes üsnagi vaoshoituks, võis olla majapidamiste kindlustunde langus aasta esimestel kuudel, mil nii oma pere kui ka riigi majanduslikke väljavaateid peeti varasemast pessimistlikumaks.

    Allikas: Eesti Pank

    E-kaubandus sööb füüsilised poed välja
    Kinnisvaraarendaja Pro Kapital Eesti juht Allan Remmelkoor seletab, miks aasta suurtele kaubanduskettidele nõrgemalt algas. „Kristiine massiivse ümberehituse tõttu oli väga palju kauplusi suletud. Roccas toimus Haabersti liiklussõlme ehitus. Ülemistes kolis Rimi ümber. Kõik see on koos keskuste moraalse vananemisega langusele kaasa aidanud,“ leidis Remmelkoor.
    Kristiine ja Rocca Al Mare keskuste juhtimise juuli alguses üle võtnud Helen Metsvaht ei vaidle vastu – uuendustööd on võtnud oma lõivu, kuid sellest hoolimata kasvas eelmisel aastal Rocca al Mare kasum 2 miljoni euro võrra. Põhitänu tuleb selle eest öelda siiski üüritulu tõusule ja kinnisvara ümberhindamisest tulenevale mõjule. Kristiines pole tulunumbrid midagi uhket üüripindade uuenemise tõttu. Samas rõhutas Metsvaht, et Kristiine keskuse hea asukoht on languse võrdlemisi valutuks muutnud, kusjuures lahtiolevad kauplused on käibenumbreid remonditööde ajal isegi suurendanud.
    Kuula Helen Metsvahti arvamust Tallinna kaubanduskeskuste tulevikust pikemalt Äripäeva raadioarhiivist.
    Remmelkoore sõnul on keskuste tulu mõjutanud see, et kaubanduskeskuste aeg on e-kaubandusega ümber saanud. Kuna kõik tooted on paari nutipuute kaugusel, peavad füüsilised keskused suutma olla enamat kui poodlemiskohad. Lisaks reale meelelahutuspindadele peab keskustes olema mitmeid restorane ja tänavatoidu tüüpi einestuspaiku. „Restoranielamust nutitelefonist tellida ei saa,“ ütles Remmelkoor. Seda tema sõnul ehitatav T1 keskus ka lubab. „Struktuurilt on uus keskus vääriline seisma kõrvuti mõne Dubai või Shanghai omaga,“ sõnas Remmelkoor.

    parfümeeria- ja kosmeetikakaubamaja Douglas

    rõivastest Piazza Italia, Dixie, Intimissimi, Yamamay

    aksessuaaribränd Mandarina Duck

    kodukaupade kett Miniso

    lastele Brums, Original Marines, vaid lastejalatseid müüv Milani

    Ülemiste keskuse juht ei näe turul rohkem ruumi
    Imposantsusest hoolimata on T1 saanud konkurentide poolt kaela korraliku kriitika, et mitte öelda pilked. Eriti tigedalt kostub teiste seast naabrimees Guido Pärnitsa hääl. Ülemiste keskuse direktor oli aasta alguses kommentaare jagades veel enam-vähem vaoshoitud. „Ilus, kõrged laed, kõrged vaateaknad. Seda kõike saab turunduslikult kasutada,“ rääkis Pärnits toona Äripäevas. Keskuse häda olla ainult, et Tallinnas ei ole nii palju kauplusi, mida sinna kokku tuua. Meie pealinn on kaubanduspindadest juba niigi üle küllastunud, leidis Pärnits.
    Juuni viimastel nädalatel samal teemal sõna võttes oli Pärnits tunduvalt käredam. Kaubanduspindade rohkuse kõrval rõhutas ta ka eestlaste väikest ostujõudu. Käive ruutmeetri kohta on kidur. Tulevik tume. „Kõik Eestis tegutsevad kettide ja kaupluste omanikud räägivad nagu ühest suust, et asi on hapu ja hapumaks läheb. […] Et uuele 50 000 m² suurusele arendusele automaatselt kliente jagub, pole päris kindlasti tõsi. […] Kogu selles mängus on kindlasti ka kannatajaid,“ kirjutas ta.
    Kaubanduspindade kasv on Colliersi andmetel vahemikus 2011-2017 olnud 13 protsenti elaniku kohta. „Ei ole just liiga suur, et anda alust apokalüptilisteks ennustusteks,“ pareeris Remmelkoor kriitikanooli. Kaupmeeste seas hirmu külvamise ning halamise asemel soovitab Remmelkoor mõelda hoopis koostööle. Ülemiste keskusega ühenduse loov tunnel peaks tekitama kahesuunalise külastajatevoo nagu Viru Keskuse ja Kaubamaja vahel.
    Uue kaubanduskeskuse T1 kerkimine Tallinnas Ülemiste Keskuse lähedal.Foto: Andres Haabu
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

LHV võlakirjad märgiti pea 2,5 kordselt üle
Eelmisel reedel lõppes LHV Groupi esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse kuuluvate võlakirjade pakkumine finantsinstitutsioonidele ja suurema investeerimisportfelliga teadlikumatele investoritele.
Eelmisel reedel lõppes LHV Groupi esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse kuuluvate võlakirjade pakkumine finantsinstitutsioonidele ja suurema investeerimisportfelliga teadlikumatele investoritele.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Kõlvart: Porto Franco kriminaalasi linna juhtimist ei mõjuta
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti kinnitusel Porto Franco süüasja arutamine linna juhtimist ei mõjuta, prokuratuuril etteheiteid linnavalitsuse ega ametnike tööle pole, ütles ta.
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti kinnitusel Porto Franco süüasja arutamine linna juhtimist ei mõjuta, prokuratuuril etteheiteid linnavalitsuse ega ametnike tööle pole, ütles ta.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Raadiohommikus: pealinna linnapea ja kütuse hind
Nädala esimene Äripäeva raadio hommikuprogramm võtab luubi alla kütuse- ja aktsiaturud ning Tallinna tegemised.
Nädala esimene Äripäeva raadio hommikuprogramm võtab luubi alla kütuse- ja aktsiaturud ning Tallinna tegemised.

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.