Tööõnnetuskindlustuse teemal on kõlama jäänud tööandjate maksukoormuse võimalik tõus. Tervise- ja tööminister Riina Sikkut kinnitab, et süsteem ei suurenda tööandja maksukoormust.
![Riina Sikkut](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34b44ce0-a998-57bf-a311-0bab3c5c0e9a&width=3840&q=70)
- Riina Sikkut Foto: Andras Kralla
Üks võimalus selleks, et maksukoorem ei kasvaks, on vähendada samal ajal näiteks töötuskindlustusmakset, märgib Sikkut. Ta rõhutab, et ettepaneku kohaselt saavad tööandjad kindlustusest kaitse suurte kahjunõuete vastu ning töötajatele hüvitatakse tekkinud kahjud senisest lihtsamalt.
Eestis registreeritakse aastas 4500-5000 tööõnnetust, seejuures on 1200 tööõnnetuse tagajärg raske kehavigastus. Igal aastal hukkub töökeskkonnas inimesi, kelle surma oleks saanud ja tulnud vältida. Tööõnnetuste tagajärjel jääb aastas tegemata 1,3 miljonit töötundi. Keskmise tööõnnetuse kulu ühiskonnale on ligi 16 000 eurot.
Tööõnnetuses kannatanu võib kaotada tervisekahjustuse tõttu olulise osa oma sissetulekust ja selle kompenseerimiseks puudub efektiivne hüvitamise süsteem, selgitas minister. Kuna tööandjate praegune motivatsioon töökeskkonda panustada ning tööõnnetusi ennetada, on piiratud, siis muidugi võiks tema sõnul töökeskkonda parandada tugev riigipoolne järelevalve, kuid sotsiaalministeerium paneb ette just teist võimalust - tööõnnetuskindlustust, mis toimiks erakindlustuse põhimõttel.
"Lisaks sellele, et pakume välja lahendusena kindlustuse, oleme avatud ka teistsugustele ettepanekutele. Tuleb saavutada lai ühiskondlik kokkulepe, kus kõik osapooled - töötajad, tööandjad, valitsus - seda ideed toetavad."
Eesti Liikluskindlustuse Fondi hinnangul oleks tööandja aastakulu tööõnnetuskindlustusele 5-200 eurot töötaja kohta, sõltuvalt tegutsemisalast. Näiteks jäätme- ja saastekäitluses oleks kulu ligi 160 eurot, töötlevas tööstuses ligi 140 eurot, info- ja sidevaldkonnas aga 6 eurot.
Seotud lood
Sotsiaaldemokraatlik Erakond on kahe nädala jooksul sattunud kahe teemaga terava kriitika alla – Liisa Oviir tahab rakendada ettevõtetele sunddividendide maksmise ja Riina Sikkut tööõnnetuskindlustuse.
Ettevõtjad suudavad riigist paremini hinnata, kas nad vajavad tööõnnetuskindlustust või mitte.
Tööõnnetuskindlustus on kasulik mõlemale poolele, nii töötajale kui ka tööandjale, kirjutab tervise- ja tööminister Riina Sikkut (SDE).
Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp tõdes Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et sotsiaalministeeriumi retoorika, justkui parandaks kohustus töötajat tööõnnetuse vastu kindlustada ettevõtja vastutustunnet, on tööandjale solvav.
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.
Enimloetud
1
Ärid ostab ERGO kindlustus
4
Omanik: “Ei ole kantimine!”
Hetkel kuum
![Pae tänava hoone põles 2022. aasta aprillis. Tulekahjust sündis üks keerulisemaid kindlustusjuhtumeid, mis seni Eestis olnud. Kohtuvaidlus hüvitise üle alles käib.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=893d860a-e22e-5da5-9b40-93340eab272f&width=3840&q=70)
Ärid ostab ERGO kindlustus
![S&P 500 indeksi suurt kontsentreeritust näeb ta ohukohana.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=f696f688-83ef-5395-a1a0-4f975035c97c&width=3840&q=70)
Ekspert nimetab potentsiaalikad alternatiivid
Tagasi Äripäeva esilehele