Tööõnnetuskindlustus ei tõsta maksukoormust

Eestis registreeritakse igal aastal üle 5000 tööõnnetuse. Neist üle tuhande lõpeb raske kehavigastusega. Kaotame igal aastal 1,3 miljonit töötundi ehk ligi 700 töötaja panuse. See on epideemia, millest me ei räägi ja mida me endale ei teadvusta. Tööjõupuuduses kahaneva rahvastikuga väikeriigis ei ole see lubatav.

Sellepärast on üllatav, et osa ettevõtjatest ei mõtle kaasa, kuidas tööõnnetuste hulka vähendada, vaid soovivad senise olukorra jätkumist. Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp peab sotsiaalministeeriumi ettepanekut luua tööõnnetuskindlustus lausa solvanguks tööandjatele.

Tööandjate ettepanek luua võimalus distsiplineerida tööohutusreegleid eiravaid töötajaid on lahtisest uksest sissemurdmine. Muidugi on Eestis ka töötajaid, kes peavad kiivrit ebavajalikuks ja ohutussaapaid liiga palavaks. 1. jaanuaril 2019 jõustuv seadusemuudatus annab tööandjatele õiguse neid trahvida.

Sellest aga ei piisa. Tööõnnetustega võitlemiseks tuleb astuda lisasamme. Selleks on võimalusi kaks – kas muuta tööohutuse regulatsioon senisest karmimaks ja järelevalve hambulisemaks või anda ettevõtetele lisastiimul tööohutusse investeerida.

Sotsiaalministeerium eelistab teist varianti. Just seepärast oleme teinud ettepaneku luua tööõnnetuskindlustus.

Ettepaneku üks osa on vähendada tööandjate maksukoormust tööõnnetuskindlustuse keskmise kulu võrra. Enamik inimesi töötab valdkondades, kus tööõnnetusi juhtub pigem harva ning kindlustusmakse oleks väiksem kui võit maksulangetusest. Seega on väär ja eksitav öelda, et tööõnnetuskindlustus on plaan tõsta maksukoormust. Vastupidi.

Tuleb veel kord rõhutada, et tööõnnetuskindlustus on kasulik mõlemale poolele – tööandjad maksavad iga töötaja pealt kindlustusmakset, kuid seeläbi saavad kaitse tulevate kahjuhüvitise nõuete vastu. Ja töötaja ei pea kohtu kaudu kahju hüvitamist nõudma, vaid saab seda oluliselt lihtsamalt.