• Jaga lugu:

    Eestlane ei oska raha kasvatada

    Eestlastel on raha rohkem, kui kunagi varem: eraisikute pangakontodele on pargitud tublisti üle 7 miljardi euro. Summa on aastaga suurenenud umbes 10%, mis näitab, et raha kipub lausa üle jääma.

    Kahjuks pole Euroopa Keskpanga arvates majandus veel sugugi nii hea seisus, kui see eestlaste rahakoti põhjal näib, kirjutab SEB finantsanalüütik Mihkel Nestor. Läbi finantssüsteemi toiduahela väljendub keskpanga ettevaatlikkus selles, et hoiuarvel ei teeni raha intressidena suurt midagi. Vastupidi - elukalliduse tõus kipub selle ostujõudu hoopis vähendama, nendib Nestor.
    "Kui raha pangaarvel ei kasva, otsitakse muid võimalusi. Eriti hästi paistab raha (üle)küllus silma kinnisvaraturul," jätkab Nestor. "Näib, et parim rakendus säästudele on 20m2 üürikorter, millelt üüritulu teenida. Mis siis, et peamised üürnikud, 20-30-aastased noored, on demograafia karmi reaalsuse tõttu turult kadumas. Ehk ootab väikest vananevat riiki Euroopa perifeerias ees veel mingi imetabane muutus, mis tootluse kinnisvarast lakke lööb? Kel hammas kinnisvarale ei hakka, peavad leppima teiste põnevate investeerimisvõimalustega."
    Nestor märgib, et krüptoraha-vaimustus on korrelatsioonis bitcoini hinnaga taandumas, kuid 21. sajandi kullapalavik ei ole veel kindlasti lõplikult läbi. Jätkuvalt on populaarne kiirlaenude andmine neile, kelle käsutusse pangad hoiustajate raha lubada ei julge - tuntud ka kui peer-to-peer lending. Lisaks veel ühisrahastus, mis annab võimaluse kinnisvaraturult teenida neil, kel korteriostuks raha ei jagu.
    Kas tee rikkuseni on leitud?
    Jõukamate riikidega võrreldes on eestlaste eelistused siiski üsna eripärased, leiab Nestor. "Meie varades domineerib raha ja kinnisvara, aina enam ka "põnevad" investeeringud. Seevastu on heaoluriigist hellitatud põhjamaalased leidnud, et parim viis rikkuse säilitamiseks ja juurde teenimiseks on investeerimine väärtpaberitesse. Pankade ja poliitikute vandenõu on sundinud pensionisamba abil ka eestlaseid väärtpaberiturgudele, kuid veel palju tagasihoidlikumas mahus."
    Nestor leiab, et finantshariduse omandamiseks tuleb läbi teha veel nii mõnedki pöörded majandustsüklis. Eelmine kriis andis eestlastele väärtusliku laenamise õppetunni, kuid muutis ebakindlaks ka finantsturgude suhtes. "Ajalugu aga näitab, et raha finantsturgudele usaldamata, ei ole võimalik säästude väärtust ajas kasvatada. Kuigi alternatiivsed investeerimisvõimalused annavad kõrget tootlust, siis on kõrge intressi teine pool alati kõrge risk, mis hetkel, kui tsükkel pöördub, kindlasti ka reaalsuseks saab."
    Ehk pakub eestlaste rahas hoitud rikkus järgmise kriisi madalpunktis soodsa ostuvõimaluse, lõpetab Nestor oma kommentaari positiivsel noodil.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Analüüs: negatiivsus kurnab Eesti puidutööstureid, on väsimise ja loobumise märke
Eesti ekspordi ühe alustala, puidutööstuse käekäiku iseloomustavad ühelt poolt head majandustulemused, ent teisalt valdkonna ebakindlusest kantud riskitegurid, kirjutab KPMG Balticsi tegevjuht ja vandeaudiitor Andris Jegers Äripäeva Infopanga puidutööstuse aastaraportile antud kommentaaris.
Eesti ekspordi ühe alustala, puidutööstuse käekäiku iseloomustavad ühelt poolt head majandustulemused, ent teisalt valdkonna ebakindlusest kantud riskitegurid, kirjutab KPMG Balticsi tegevjuht ja vandeaudiitor Andris Jegers Äripäeva Infopanga puidutööstuse aastaraportile antud kommentaaris.
Tesla aktsia on mulle toonud mõne kuuga 70% kasumit Tulemused ületasid jällegi analüütikute ootuseid
Ma ei saa jätta märkimata, kui minu portfelli aktsiad rekordeid löövad. Sedakorda siis Tesla nii aktsia hinna kui kolmanda kvartali tulemustega, ehkki selle aktsia roll minu portfellis on pigem spekulatiivne ja osakaal marginaalne, on kasum paberil väga korralik.
Ma ei saa jätta märkimata, kui minu portfelli aktsiad rekordeid löövad. Sedakorda siis Tesla nii aktsia hinna kui kolmanda kvartali tulemustega, ehkki selle aktsia roll minu portfellis on pigem spekulatiivne ja osakaal marginaalne, on kasum paberil väga korralik.
Rail Baltica projekt allkirjastas pea 20miljonilise toetuslepingu
Rail Baltica projekt allkirjastas toetuslepingu Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonnaagentuuriga (CEF).
Rail Baltica projekt allkirjastas toetuslepingu Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonnaagentuuriga (CEF).
Reklaamimüügi TOPi võitja: olime valmis suuremaks kukkumiseks
Äripäeva reklaamimüügi TOPi võitis Postimees Grupp, mille müügidirektori Taavi Lätti sõnul oldi eelmisel aastal valmis suuremaks kukkumiseks, kuna reklaamimüük sai koroonakriisist tugevalt pihta.
Äripäeva reklaamimüügi TOPi võitis Postimees Grupp, mille müügidirektori Taavi Lätti sõnul oldi eelmisel aastal valmis suuremaks kukkumiseks, kuna reklaamimüük sai koroonakriisist tugevalt pihta.