Eestlane ei oska raha kasvatada

Kahjuks pole Euroopa Keskpanga arvates majandus veel sugugi nii hea seisus, kui see eestlaste rahakoti põhjal näib, kirjutab SEB finantsanalüütik Mihkel Nestor. Läbi finantssüsteemi toiduahela väljendub keskpanga ettevaatlikkus selles, et hoiuarvel ei teeni raha intressidena suurt midagi. Vastupidi - elukalliduse tõus kipub selle ostujõudu hoopis vähendama, nendib Nestor.

"Kui raha pangaarvel ei kasva, otsitakse muid võimalusi. Eriti hästi paistab raha (üle)küllus silma kinnisvaraturul," jätkab Nestor. "Näib, et parim rakendus säästudele on 20m2 üürikorter, millelt üüritulu teenida. Mis siis, et peamised üürnikud, 20-30-aastased noored, on demograafia karmi reaalsuse tõttu turult kadumas. Ehk ootab väikest vananevat riiki Euroopa perifeerias ees veel mingi imetabane muutus, mis tootluse kinnisvarast lakke lööb? Kel hammas kinnisvarale ei hakka, peavad leppima teiste põnevate investeerimisvõimalustega."

Nestor märgib, et krüptoraha-vaimustus on korrelatsioonis bitcoini hinnaga taandumas, kuid 21. sajandi kullapalavik ei ole veel kindlasti lõplikult läbi. Jätkuvalt on populaarne kiirlaenude andmine neile, kelle käsutusse pangad hoiustajate raha lubada ei julge - tuntud ka kui peer-to-peer lending. Lisaks veel ühisrahastus, mis annab võimaluse kinnisvaraturult teenida neil, kel korteriostuks raha ei jagu.

Jõukamate riikidega võrreldes on eestlaste eelistused siiski üsna eripärased, leiab Nestor. "Meie varades domineerib raha ja kinnisvara, aina enam ka "põnevad" investeeringud. Seevastu on heaoluriigist hellitatud põhjamaalased leidnud, et parim viis rikkuse säilitamiseks ja juurde teenimiseks on investeerimine väärtpaberitesse. Pankade ja poliitikute vandenõu on sundinud pensionisamba abil ka eestlaseid väärtpaberiturgudele, kuid veel palju tagasihoidlikumas mahus."

Nestor leiab, et finantshariduse omandamiseks tuleb läbi teha veel nii mõnedki pöörded majandustsüklis. Eelmine kriis andis eestlastele väärtusliku laenamise õppetunni, kuid muutis ebakindlaks ka finantsturgude suhtes. "Ajalugu aga näitab, et raha finantsturgudele usaldamata, ei ole võimalik säästude väärtust ajas kasvatada. Kuigi alternatiivsed investeerimisvõimalused annavad kõrget tootlust, siis on kõrge intressi teine pool alati kõrge risk, mis hetkel, kui tsükkel pöördub, kindlasti ka reaalsuseks saab."

Ehk pakub eestlaste rahas hoitud rikkus järgmise kriisi madalpunktis soodsa ostuvõimaluse, lõpetab Nestor oma kommentaari positiivsel noodil.