SEB analüütik: kinnisvara on investeerimise esoteerika

21. juuli 2018, 09:00
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
https://www.aripaev.ee/storyimage/ea/20180721/NEWS/180729972/AR/0/AR-180729972.jpg

Sukasäärde kogudes ja kinnisvarasse investeerides rikkaks ei saa, ütleb SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Järgneb intervjuu Mihkel Nestoriga.

Teie sõnul on eestlaste varade maht küll viimasel ajal oluliselt kasvanud, võrreldes eelmise aastaga on säästude maht kasvanud umbes 10%, kuid see pole sugugi piisav. Kas tahate öelda, et eestlased investeerivad valedesse asjadesse?

Jah, kui vaadata, mis on eestlaste jaoks menukaimad investeerimisviisid, siis need pole samad mis mujal Euroopas. Näiteks on eestlastel populaarne investeerida kinnisvarasse. Kui raha kipub üle jääma, tundub paljudele kõige mõistlikum osta üks väike korter ja hakata seda välja üürima. Ei saa öelda, et seda ei tohi teha, aga ma ei tea, kas on kõige mõistlikum panna kõik oma säästud kinnisvarasse. Rääkimata siis näiteks krüptorahadest või ühisrahastustest. Need tunduvad olevat investeerimismaailma esoteerika.

Millest on tekkinud kartus just väärtpaberitesse investeerimisse? Eelmise kriisi ajal lõhkes ju ka kinnisvaramull, ometi on kinnisvara praegu vaat et lemmikkoht, kuhu meil raha paigutatakse?

Hea küsimus. Väärtpaberiturul on üks probleem kindlasti see, et inimestel on puudu kogemustest ja teema on võõras. Kui vaadata riike, kus on eraisikutel rohkelt väärtpabereid, siis neil riikidel on selles valdkonnas aastakümnete pikkune traditsioon.

Eestlased eelistavad midagi käegakatsutavamat ehk kinnisvara. Senimaani on see õigustanud, iseasi, kas ka edaspidi. Näiteks on juba üürikinnisvaraturul näha, et peamine üürisihtgrupp hakkab demograafiliselt kahanema.

Ehk siis pikas perspektiivis võib praegune nii-öelda kinnisvarahullus olla pigem negatiivse varjundiga?

Niikaua, kuni inimesed teevad investeeringuid isiklikest säästudest, ei saa midagi hullu juhtuda. Kodulaene eriti väljaüürimiseks ei anta. Kuid ka pankadel on raske kõike läbi näha ja kindlasti oleme selliseid projekte siiski rahastanud. Kui laenukoormus on suur ja üüritootlus jääb väikseks, siis see on tõesti ohtlik. Mitte et ma arvaks, et see tervet majandust mõjutaks.

Kuidas panna inimesi rohkem väärtpabereid usaldama?

Eks siin kommertspanga esindajana võin ka endale tuhka pähe raputada. Eesti suured pangad peaksid olema selle teema eestvedajad. Praegu mõeldakse, et pankadest saab põhilise teenusena lihtsalt laenu. Pangad pole suutnud selle kõrvale investeerimistooteid pakkuda. See tundub inimestele nagu nišiharu.

Inimene ei tõtta oma sääste väärtpaberiturgudele paigutama. Pankadel on vaja suur selgitustöö ära teha ja võimaldada lihtsalt ja soodsalt sääste väärtpaberiturule investeerida. Pikas plaanis võib see tuua inimetele kokku märkimisväärse summa.

Näiteks meil räägitakse, et Eesti palgad on skandinaavlaste omadest palju väiksemad. Aga kui eestlane paneks oma palgast üle jääva summa järjepidevalt väärtpaberitesse, siis peaks tal elu jooksul kogunema arvele rohkem raha, kui rootslasel, kes seda niisama pangakontol hoiab.

Swedbanki Investeerimisfondide juht Kristjan Tamla ütles, et eestlaste praegune nii-öelda rikkus ei ole jätkusuutlik, suurem osa varadest on eakate kontodel, kuid rahalised kohustused lasuvad valdavalt töötaval elanikkonnal. On see pilt tõesti selline?

Jaa, seda on tõesti uuringutes välja toodud – Eesti parimad säästjad on pensionärid. Tegelikult näitab see jällegi, et säästmine on otsus. Säästmise seos sissetulekutega on nii indiviidi kui ka riikide põhjal erinev. Võtame Eesti keskmise pensioni – kas tundub, et sellest peaks midagi järgi jääma, et seda saaks kontol hoida? Pigem mitte. Samas näeme, et pensionäride säästmismäär on kõrgem.

See, et vanemad inimesed rohkem säästavad, on traditsiooniline. See, et sama on juhtunud ka Eestis, on tulnud läbi harjumuse. Vanemad inimesed teavad, et pigem tasub midagi sukasääres hoida.

Kuigi praegu on majanduses väga hästi, siis kõlab ikka ka hoiatav toon, et varsti võivad asjad minna hapuks ja tuleb uus kriis. On see uus majanduskriis siis tõesti nii vältimatu stsenaarium meil?

Kindlasti vältimatu. Seda, et mingi kriis tulemata jääks, pole kunagi juhtunud. Aga millal see täpselt aset leiab, selle kuupäeva paikapanekus on ökonomistid üsna kehvad olnud.

Arvan, et see on igapäevane teadmine, millega peame oma finantsasju ajades arvestama. Lähenemine, et ah, kogun madratsi alla rahapatakad, et kriisi korral on varu olemas, ei ole jätkusuutlik. Kriisi tulekut ette ennustada ei osata, võib-olla on meil veel viis aastat normaalne majanduskasv ja turud tõusevad. Sellisel juhul rahapataka madratsi alla koguja kaotab, sest raha väärtus väheneb.

Rahade juhtimises võib küll olla konservatiivne, kuid regulaarne säästmine on võti. Raha tuleb hajutada.

Nii et tasub ettevaatlik olla ja kriisiks valmistuda, kuid tuleb olla siiski piisavalt julge ja investeerida väärtpaberitesse?

Just nii.

Kuula intervjuud Mihkel Nestoriga Äripäeva hommikuprogrammist alates 8:30.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. July 2018, 13:03

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing