Äripäev • 31. juuli • 3 min
Jaga lugu:

Hoonestamata ärimaa läheb hästi kaubaks

Eestimaa
Eestimaa  Foto: Raul Mee

Eelmisel aastal tehti Eestis hoonestamata tootmismaaga 238 tehingut, ärimaaga 147 tehingut ning segasihtotstarbelise maaga 113 tehingut, selgub maa-ameti statistikast.

Koguväärtuse osas oli esikohal ärimaasektor, mille kapitali maht küündis 29,8 miljoni euroni. Järgnesid segasihtotstarbeline maa 25,7 miljoni euroga ning suure languse teinud tootmismaa, mille koguväärtus jäi tasemele 4,6 miljonit eurot.

Mullu kasvas tehinguaktiivsus hoonestamata ärimaade (+31,3%) ning hoonestamata tootmismaade (+6,3%) puhul. Tehinguaktiivsuses näitas väikest langust segasihtotstarbega hoonestamata äri- ja tootmismaa (-5%). Kõige rohkem tehti tehinguid tootmismaaga (238 tehingut).

Ärimaaga tehti 147 tehingut ning segasihtotstarbelise maaga 113 tehingut. Erinevate sektorite lõikes olid tehinguaktiivsuse osas eesotsas Harju, Tartu ja Ida-Viru maakonnad.

Ärimaa hinnad tipus

Ärimaa tehingute koguväärtus kasvas mullu 8,5 miljoni euro võrra (+40%) jõudes 29,8 miljoni euroni - ostu-müügitehingute kogumahu kasvu tagasid suuresti Harju ja Tartu maakond. Harju maakonnas kasvas koguväärtus 4,6 miljoni euro võrra (+25,8%) ning Tartu maakonnas kasvas koguväärtus 3,2 miljonit eurot (+15,4%). Ärimaade ruutmeetri mediaanhind oli 2017. aastal 22,1 eurot (+13,7%), mis on viimase üheksa aasta kõrgeim. Harju maakonna ruutmeetri mediaanhind oli 74 eurot, Tartu maakonnas 22 eurot ning Ida-Viru maakonnas  19,4 eurot.  

Hoonestamata tootmismaa tehingute koguväärtus vähenes 24 miljoni euro võrra (- 84%) ning taandus viie aasta madalaimale tasemele - 4,6 miljonit eurot. Suure languse põhjustas Harju maakonna koguväärtuse langus. 2016. aastal toimus Harju maakonnas mahukas tehing, mis mõjutas kogu sektori koguväärtuse kasvu samal aastal ning langust 2017. aastal.

Tartu maakonna koguväärtus vähenes 1,7 miljoni euro võrra (- 86,6%), mis samuti omakorda võimendas terve Eesti koguväärtuse langust tootmismaa sektoris.

Tootmismaade ruutmeetri mediaanhind oli Eestis 2017. aastal 3 eurot (+20,1%), Harju maakonnas 12,8 eurot, Valga maakonnas 11,7 eurot, Viljandi maakonnas 10 eurot ning Ida-Viru maakonnas 7,1 eurot. Nii Valga kui ka Viljandi, aga ka teised madalama tehinguaktiivsusega maakonnad on väga muutliku hinnatasemega, mida võivad mõjutada tehingute asukoht ning samuti üksikute tehingute eristumine.

Väiksemal maalapil kõrgem mediaanhind

Segasihtotstarbelise äri- ja tootmismaa koguväärtus kasvas eelmisel aastal 3,1 protsenti, jõudes tasemeni 25,7 miljonit eurot. Harju maakonna tehingute koguväärtus kasvas 4,2 miljoni euro võrra (+23,9%) ning jõudis 21,5 miljoni euroni. Suurima languse tegid Tartu (3,2 miljonit eurot; - 55,4%) ning Pärnu maakond (743 tuhat eurot; - 54,8%). Äri- ja tootmismaade ruutmeetri mediaanhind oli 2017. aastal Eestis 25,3 eurot (+17,1%), Harju maakonnas 44,9 eurot, Tartu maakonnas 33,2 eurot.

Äri- ja tootmismaade puhul on märgatav seos: mida väiksem maatüki pindala, seda kõrgem ruutmeetri mediaanhind. Mõlema sektori mediaanpindala oli suurim kuni 2000ruutmeetriste kruntide puhul, kus ärimaade puhul oli ruutmeetri mediaanhinnaks 33,8 eurot, ning tootmismaa puhul 5,3 eurot.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt