Eestlase hull idee nihutab kindlustuse piire

02. august 2018, 06:00
Sten Saar (Zego) üritab kindlustusmaastikku jagamismajandusele sobivamaks muuta.
https://www.aripaev.ee/storyimage/ea/20180802/NEWS/180809960/AR/0/AR-180809960.jpg

„Meie eesmärk on teha jagamismajandusele paindlikke kindlustustooteid,“ lausus Sten Saar, kes üritab Ühendkuningriigist alustades nihutada kindlustusmaailma piire jagamismajandusele sobivaks.

„See pole nagu, et ujud jões ülespoole, vaid pigem nagu ujuksid kosest üles,“ sõnas Saar, viidates, et muutuste väljapakkumine pole olnud lihtne. „Mitu kindlustusinimest ütles, et te olete hullud, see ei toimi kunagi.“

Saar lõi koos kahe varasema kolleegiga kaks aastat tagasi idufirma Zego, mis vahendab liiklusvahendite tunnipõhist kommertskindlustust, pakkudes alternatiivi aastapõhisele lähenemisele. Raha on seni kaasatud 8,3 miljonit eurot, koostööd on tehtud kohalike jagamismajanduse tegijatega, näiteks toidukullerite Uber Eatsi ja Deliverooga. Deliveroost sai ka kogu ettevõtmine alguse, kui Saar koos kolleegiga seal töötades probleemi nägi.

„Selleks, et äri eesmärgil tegutseda ning näiteks 10 tundi nädalas muu töö kõrvalt kas taksot sõita või toidukuller olla, peab sul olema mitu korda kallim kommertskindlustus, mida pead ostma ette aastase kindlustusena. Naiivsed nagu olime, hakkasime seda uurima ning mõtlesime, miks ei võiks kindlustust osta tunnikaupa,“ lausus Saar. „Näiteks on Londonis palju kaubavedu mopeedidega ning kui sõidad vanatädile otsa ning ta murrab oma kaks kätt ja selgub, et kommertskindlustust pole, maksab kahjutasud kinni sõidukijuht.“

Nii-öelda murdepunkt, kust alates tunnipõhine lähenemine on mõttekam, läheb umbes poole tööaja pealt. See tähendab, et kui on soovi töötada nädalas keskmiselt vähem kui 20 tundi, on Zego lahendus odavam kui aastapõhine kindlustus. Seni on 25 000 kliendil kokku kindlustatud 10 miljonit tundi.

Argument, miks just nende teenus on sobiv, peitub Saare sõnul selles, et kindlustuse võtmine on tehnoloogiliselt automaatselt integreeritud partneritega. „Kui lähed näiteks Uberi äppi ja märgid, et oled valmis tööd vastu võtma, hakkab ka kindlustus automaatselt tööle,“ ütles ta.

Valikuvabaduse asemel lihtsus ja läbipaistvus

Samas valikuvabadust, millist kindlustuspakkumist võtta või jätta, kliendile ei pakuta. Iga kasutajagrupi peale (jalgratas, mopeed, auto, kaubik, takso) on mõeldud vaid üks kindlustuspakkumine. Seda sihilikult. „Me tahame, et kindlustuse võtmine oleks võimalikult lihtne ja läbipaistev, et poleks vaja lugeda läbi mitmekümneleheküljelisi poliise, vaid on konkreetselt teada, et see on hind ja katab seda ja seda. Kui paneksime ritta, et üks hind on 50, teine 60, kolmas 70, aga ühel on ühed ja teisel teised tingimused, siis muutub see keeruliseks. Iga kord, kui kellelgi on avarii, siis mingi protsent inimesi mõtleb, et ah, ma ei taha sellega tegeleda, kuna nagunii ei saa sealt tasu. See ei ole hea lahendus,“ selgitas Saar.

Samuti peavad nad ühe kindlustuse pakkumist vajalikuks nii-öelda kindlustuspakkumise alusreeglite erinevuste tõttu – kui palju peab vanust olema, milline auto jne. „Kui paneme mitu pakkumist kokku, siis on keeruline inimesele parimat toodet pakkuda,“ märkis Saar.

Laienemise kiirus sõltub kindlustusandjatest

Kui seni on tegutsetud Ühendkuningriigis, siis järgmiseks on plaan septembris laieneda Iirimaale ja Hispaaniasse. Eestisse võiksid nad jõuda Saare sõnul järgneva kahe aasta jooksul, samas sõltub laienemine ning selle kiirus paljuski kindlustuspakkujatest. „Kokku oleme suhelnud umbes 70 kindlustajaga ja praegu töötame koos viiega.“

Saare sõnul ütlevad kindlustuspakkujad „ei“ eelkõige kolmel põhjusel – pole piisavalt andmeid, kui riskirohke jagamismajandus on; kindlustusandjate süsteemid pole piisavalt paindlikud ning ei olda altid riske võtma. „Kindlustusandjad ütlevad alati, et kui tahad uut toodet teha, anna viis aastat andmestikku ette, siis osatakse öelda, mis saab,“ sõnas Saar. Ta tõi välja, et ettevõtmise käimasaamisel oli parasjagu õnne, et esimesele tootele leiti üldse sobiv kindlustusandja.

Maaklerist kindlustuspakkujaks?

Kui alustati liiklusvahendite kindlustusega, siis juuli keskel alustas Zego Ühendkuningriigis vastutuskindlustuse müümist väikeettevõtetele ja FIEdele, pakkudes kindlustust 80 ametile, näiteks hooldajatele, torumeestele ja lapsehoidjatele. „Kui mõtleme, mida veel katta, siis näiteks suurlinnades, nagu Singapuris ja Hongkongis, on n-ö jalutajad, kes võtavad esimeselt korruselt paki või toidu ning viivad selle kliendile 60. korrusel.“

Täpsemalt ongi Zego kindlustusmaakleri teenus. „Kasvame eelkõige maaklerlahendusena, kuid kui meil on tooteid, millesse me 100% usume ning kus keegi ei taha riski võtta, siis võib-olla liigume ka ise kindlustuse pakkumise suunas. Aga mitte lähiperspektiivis,“ sõnas Saar. „Näen, et selles ettevõtmises on veel tohutult tööd teha, oleme alles ehk 5% kaugusel sellest, mida on vaja tegelikult ära teha.“

Saare jaoks pole tegemist esimese jagamismajanduse ettevõtmisega, seetõttu on ta väga optimistlikult meelestatud kogu jagamisühiskonna suhtes. Samas nentis ka, et oskus kiirelt kohaneda on neile tingimata vajalik. „Jagamisühiskond on endiselt lapsekingades ning ta võib areneda välja mitmel viisil. Näiteks oleme näinud ka tugevat vastuseisu ja hulgaliselt proteste. Samas kui vaadata ajas tagasi, siis tõi tohutut rahulolematust ka konteinerilaevade tekkimine eelmise sajandi keskel, kuna töökohad kadusid ning olud muutusid.“

Kindlustusfirmad: kõrgemas hinnas pole midagi ebaharilikku

Urmas Kivirüüt (Salva Kindlustus).

Selles, et sõidujagamisteenusena taksot sõitvate autode liikluskindlustuses on hinnad kõrgemad, pole midagi iseäralikku, leiavad kindlustusandjad.

ERGO kindlustusdirektor Andres Konsap sõnas, et takso ja kulleriteenuste pakkujate kindlustuse hinnad võivad tõepoolest võrreldes tavakasutajatega erineda. "Siin ei ole aga midagi ebaharilikku – tõenäosus kahju põhjustada on kõrgem nendel, kes liikluses sagedamini osalevad, ja ka neil, kel sõiduoskused ja -kogemused väiksed."

If Kindlustuse liikluskindlustuse tootejuht Reet Veilberg märkis, et praegu saab sõiduk kindlustuse vastavalt oma peamisele kasutusalale ehk kui sõidetakse taksona, siis saab autot kindlustada ainult taksona. „Hinnaerinevus võrreldes tavaautoga on loomulikult mitmekordne, sest kui auto on linnaliikluses sisuliselt nii ööl kui ka päeval, on oht põhjustada kahjusid mitu korda suurem kui sel autojuhil, kes sõidab hommikul tööle ning õhtul poe ja lasteaia kaudu koju.“

Konsap lisas, et näiteks takso- ja kulleriteenuste puhul on Eestis kujunenud teatav turuülene tava ja praktika ning neid tegevusalasid käsitletakse sarnaselt.

Turg korrigeerib

Salva Kindlustuse kindlustusdirektor Urmas Kivirüüt lausus, et autode tavakindlustuse ja taksokindlustuse hinnavahe on praegu Eestis umbes neljakordne.

Kivirüüt märkis, et kindlustuspakkumisel korrigeerib turg seda, kui mingi kliendisegment peaks olema üle hinnatud. „Tihedas turukonkurentsis töötavad kõik seltsid selle nimel, et saada endale kliendisegment, kes suudab oma riski ise kanda ja kellele ei peaks teiste klientide arvel peale maksma. Juhul kui sõidujagajad on see segment, siis varem või hiljem leiavad nad endale õiglase hinnaga pakkuja,“ rääkis Kivirüüt. „Salva Kindlustusele kättesaadavate andmete põhjal on sõidujagajate kahjusus sarnane taksoteenuste osutajate kahjususega.“

If Kindlustuse liikluskindlustuse tootejuht Veilberg tõi välja, et kui eeldada, et sama sõidujagaja logo all tegutsevad nii taksod kui ka ainult nädalavahetusel paar tundi lisaraha teenijad, siis on seltsil keeruline pakkuda ühtset ja õiglast kindlustusmakset. „Paindlikum lahendus eeldaks, et sõidujagajad edastavad oma sõidukite kohta andmeid ja selts saab selle alusel kindlustusriskidele vastava pakkumise teha.“

Riskigrupid kompenseerivad oma kahjud

Kivirüüt märkis, et kindlustuse põhiloogika peitub selles, et sarnased riskigrupid kannaksid võimalikult täpselt oma riske ise. „Teisisõnu – kindlustusseltsid grupeerivad kliendid mingite tunnuste järgi, olgu selleks näiteks kasutuspiirkond või tegevus, milleks sõidukit kasutatakse, ning hinnastavad need grupid nii, et kõik grupid maksaksid oma kahjud ise,“ sõnas Kivirüüt. „Ehk näiteks taksoomanikud maksavad kinni taksodega tehtud kahjud. See toimub loomulikult vaid ideaalolukorras ning mõningane ristsubsideerimine toimub gruppide vahel alati.“

Andres Konsap lausus, et kui klient on teadlikult jätnud kõrgendatud riskiga tegevusalast või asjaolust seltsi teavitamata, on seltsil seadusest tulenevad võimalused see hinnavahe tagantjärele sisse kasseerida või kahju korral rangemaid meetmeid rakendada, näiteks välja makstud kahju tagasinõuet. „See ei ole aga eesmärk,“ lisas Konsap.

Taxify: eesmärk on tunnipõhine lahendus

Taxify operatiivosakonna juht Martin Järve sõnas, et kindlustus on oluline osa juhi püsikuludest ning nende eesmärk on välja arendada kasutuspõhine kindlustuspakett, mis viib sõidutunnid ja kindlustuse eest tasutava summa tasakaalu. „Soovime, et ka hobijuht saaks mugavalt Taxify platvormi kasutada ja tasuda vaid oma töötundide eest.“

Järve lisas, et tunnipõhise liikluskindlustuse väljaarendamine on Taxify jaoks olnud tähtsal kohal alates ühistranspordiseaduse rakendumisest. „Sobivale kokkuleppele saime ERGO kindlustusega, kes oli valmis Taxify juhtidele välja töötama uudseid lahendusi."

ERGO kindlustusdirektor Andres Konsap märkis, et kokkuleppe üksikasju pole võimalik avalikult kommenteerida. Järve ütles, et koostöö esimeses faasis pakutakse juhtidele soodsama hinnaga taksokindlustust.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. August 2018, 17:39

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing