Võõrtööjõud leevendab veokijuhtide nappust vaid ajutiselt

„See põud on olnud viimasel paaril aastal järjest süvenev. Nii rasket aega, nagu praegu on, ei tea, et oleks enne olnud,“ sõnas transpordifirma Stonewolf OÜ juhataja ja autoettevõtete liidu juhatuse liige Andrus Laul, kes on selles valdkonnas tegutsenud 12 aastat.

Juhi sõnul on olukord keeruline, sest üldine palgakasv annab autojuhile võimaluse survestada oma tööandjat palka tõstma. Kahjuks saab enamasti kõige parema palgatõusu töökohta vahetades. „Raha, mida maksta, väga ei ole. Transport on väga tiheda konkurentsiga, turg dikteerib hinda, ja olemegi sellises olukorras, kus turg ei ole viimastel aastatel seda hinda väga hästi dikteerinud ettevõtja poole pealt vaadates,“ rääkis Laul.

Sama probleemiga seisavad silmitsi teisedki ettevõtjad. Maanteekaubaveoga tegeleva firma Nordstrom OÜ palgal oli kunagi üle 20 veokijuhi, praegu on alles jäänud 13. Ettevõtte juhatuse liige Paul Savisild ütles, et veokijuhtide keskmine vanus üha tõuseb. Tema sõnul on veokijuhi töö ka niivõrd raske, et ei motiveeri noori seda tegema. „See Euroopa töö- ja puhkeaja seadus on ebainimlik, lisaks leiab politsei viise, kuidas autojuhte kiusata ning samuti on juhilubade saamine keeruline ja kallis,“ tõi Savisild probleeme välja. „60aastased mehed pigem loobuvad tööst, kui lähevad raskeveoki juhilube uuendama,“ märkis ta.

Savisilla sõnul on eestlastel maanteetranspordi valdkonnas üha raskem konkurentsis püsida „Leedu ja Poola autojuhid võtavad selle töö üle, kuna nende rahvaarv on suurem, ja nemad võtavad ka Ukraina autojuhte lihtsamalt sisse,“ sõnas Savisild.

Ka üleilmse haardega transpordi- ja logistikateenuste pakkuja DSV Transport ASi juhatuse esimees Jaan Lepp nentis, et veokijuhtide puudus annab Eesti vedajate seas tunda. „Eesti vedajate kõige suurem mure on juhtide puudus ja see süveneb kogu aeg, kuna noori juhte peale ei tule ja vanad hakkavad ära väsima,“ sõnas ta.

Üks võimalus olukorda parandada on palgata võõrtööjõudu. See pole aga hea lahendus, sest nad ei räägi hästi keeli, näiteks inglise keelt. „Ehitussektoris on vähe lihtsam: inimesed on objektil, kõik on silme all, aga autojuht istub kabiinis, ta on sinust 1000 kilomeetri kaugusel ja kui sul on vaja midagi selgeks teha, siis on see suur probleem,“ põhjendas Laul.

Häid lahendusi polegi. „Oleme esile toonud pehmeid väärtusi, mida suudame lisaks töötasule pakkuda. Ega me ei oskagi väga midagi… Oleme otsinud autojuhte Bulgaariast ja isegi Kreekast ja Portugalist, aga ei saa võtta, pole keelt,“ lisas Laul.

Ka Savisilla arvates ei saaks võõrtööjõud Eestis olukorda lahendada, kuna kütus on Poolas, Lätis ja Leedus endiselt odavam. Just nende riikidega Eesti peamiselt konkureeribki, püsides praegu pildil veel tänu autojuhtide kõrgemale palgatasemele – ka Nordstromis töötab seetõttu üks leedukas. „Aga enam ei ole perspektiivi,“ ennustas Savisild kaubaveole tumedat tulevikku.

Maanteekaubaveoga tegeleva Aviator OÜ juhatuse liige Urmet Maripuu tõdes samuti, et veokijuhtide puudus on teravalt tunda. „Seoses juhtide vähesusega seisab meil mitu autot,“ ütles ta.

„Autojuhi elukutse ei ole noorte seas enam popp ja uusi autojuhte meil Eestist ei leia. "Lahendus on võtta Valgevenest ja Ukrainast, aga kes teab, kui kauaks sealtki saab,“ ütles Maripuu.

Ta viitas, et see ei ole jätkusuutlik lahendus, kuigi tema sõnul on vene keelega võimalik Euroopas hakkama saada küll. Lahendust ta välja pakkuda ei osanudki. „Palgatase tõuseb, kuna nõudlus autojuhtide järele on suur, ja ma arvan, et paljud juba hoiavad kokku ka maksude arvel,“ märkis ta.

Probleemi üritatakse lahendada veokijuhtide palkade tõstmisega, kuid see tõstab ka kaupade hinda, vahendab Business Insider.

Veokijuhtide nappus tõusis eelkõige USAs päevakorda seoses veokites kasutusele võetud elektroonilise seadmega, mis kooskõlas töö- ja puhkeaja seadusega jälgib automaatselt juhi sõitu. See ei luba juhil päevas sõita rohkem kui 11 tundi, mis omakorda pani põntsu veokijuhtide palgale, kuna see sõltub tihti läbitud kilomeetrite arvust. Olukorra lahendamiseks on ettevõtted veokijuhtide palka tõstnud, kuid endisele tasemele need siiski ei küündi.

Probleemi jätkudes kanduvad sellega kaasnevad kulud aga edasi jaemüüjatele ja tarbijatele. Eelmise aastaga võrreldes kasvasid need kulud USAs 30%. Venib Amazonist tellitud kaupade kohale jõudmise aeg ning kannatavad toidukaupade hinnad.

Ameerika autovedude ühendus ennustab, et aastaks 2026 on puudu 175 000 veokijuhti, kui sektoris muutusi ei toimu.

Töötajate nappuse üle kurdetakse ka Euroopas. Euroopa juhtiv veoettevõte, temperatuuritundlike kaupade vedaja STEF teatas, et vajab tänavu 500 uut veokijuhti, tuues ühe põhjusena välja töömahu kasvu. STEF pakub praegu tööd 3000 veokijuhile ja tegutseb seitsmes Euroopa riigis.

Kui näiteks Prantsusmaal on puudu 20 000 veokijuhti, siis Suurbritannias lausa 54 000 ning Brexit võib probleemi veelgi süvendada. Parem olukord ei ole ka Saksamaal, kus kasutuseta seisab juba 20% veokitest, kuna juhte pole võtta. Saksamaa vajab hinnanguliselt 45 000 juhti.

Isesõitvad veokid leevendaksid kindlasti probleemi. Kuigi sõidukitootjad töötavad tehnoloogiate väljaarendamisega, ei usu enamik analüütikuid, et juhivabu veokeid kuigi palju lähikümnenditel vabalt liiklusesse lastakse, vahendab Bloomberg.