14,1 protsenti Eestis tarvitavatest sigarettidest on riiki toodud salakaubana või välismaise maksumärgistusega, mis on 0,8 protsendipunkti kõrgem kui 2017. aasta neljandas kvartalis. Valdav osa Eesti maksumärkideta sigarettidest pärinevad Valgevenest (27,3%), Venemaalt (21,4%) ja Lätist (11,6%).  

Kui varem on kõige rohkem kodumaiste maksumärgisteta sigaretipakke kogutud Ida-Virumaa linnades, siis aastaga on sealsed kogused üldnumbrites mõnevõrra vähenenud. Samas on üha hoogustuva piirikaubanduse tõttu kiiresti esile kerkinud Lõuna-Eesti linnad. Enim tarbitakse sala- ja välisriikide maksumärkidega sigarette Valgas (48%) ja Viljandis (37%). Neile järgnevad Kuressaare (33%), Jõhvi (30%), Võru (29%) ja Sillamäe (26%).

Piirilinnas Valgas on välisriigi maksumärgistega sigarettide arv aastaga suurenenud 13%-lt 48%-le, mis on ühtlasi Eestis suurim kasv. Samuti on märkimisväärse tõusu teinud Viljandi ja Kuressaare. Enam kui kaks korda on leidude arv vähenenud Maardus, Narvas, Haapsalus ja Pärnus.

Nielsen koostab uuringut kaks korda aastas. Käesolev uuring viidi läbi 14 Eesti linnas ning kokku koguti 3300 sigaretipakki.