Postitus sotsiaalmeedias võib tuua aina suurema kahjunõude

19. august 2018, 13:00
Trinit advokaadid Karmen Turk (vasakul) ja Maarja Pild.
https://www.aripaev.ee/storyimage/ea/20180819/NEWS/180819732/AR/0/AR-180819732.jpg

Kuigi meediavaidluste hulk on pigem vähenenud, sagenevad üha enam kohtuvaidlused sotsiaalmeedia postituste ning isikuandmete avaldamisega seoses, mis toovad kaasa järjest suuremate hüvitiste välja maksmist au teotamise eest.

Kui siiani pole väga palju vaidlusi kohtusse viima kiputud, sest suuri hüvitisesummasid Eestis loota ei ole, siis viimati loodud pretsedendid ning Euroopa Liidu määrused on tekitamas erinevaid seisukohti mittevaralise kahju hüvitamise osas. „Üks koolkond leiab, et kahju heastab vabandamine ning valede väidete ümberlükkamine, teine koolkond aga arvab, et ilma rahalise summa väljamõistmiseta ei saa,“ nentis Triniti advokaat Maarja Pild. „Inimene otsib aga reeglina õiglust ning õiglustunne peakski olema kõige olulisem,“ lisas ta.

Triniti advokaat Karmen Turki sõnul vaadati veel 5-10 aastat tagasi isikuõiguste riivet pigem selles kontekstis, mida avaldati või öeldi ajalehtedes või telesaadetes. „Nüüd on meie ühiskondlik struktuur muutunud ning üha olulisemaks muutub see, mida keegi räägib kuskil grupis või Instagramis,“ selgitas ta. „See on täpselt sama oluline kui see, mida kirjutatakse paberlehes,“ nentis ta Äripäeva raadio saates Triniti Eetris.

Vali sõnu

Turki arvates peabki tänaseid trende arvestades sõnu valima palju laialdasemalt kui veel mõned aastad tagasi. „Varem olid väga harvad vaidlused, kus üks isik hages teist selle eest, mida ta saunas ütles,“ märkis ta. „Varem ei kujutatud ette, et kui keegi ütles saalis või saunas kellegi kohta halvasti, siis võidakse minna kohtusse ning samuti tundus sotsiaalmeedia kui mängumaaim – nüüd on kõik see täiesti ümber keeratud ning ühte postitust võidakse lugeda rohkem kui mõnd väikest väljaannet,“ lisas Pild.

Sotsiaalmeedia postituste tundlikust tõstab Pildi hinnangul see, et need postitatakse reeglina konkreetsele sihtgrupile. Turk tõi näite, et hiljuti avaldati 25 000 liikmega suletud lemmikloomade grupis arvamust varjupaiga kohta ning see viis kohtuvaidluseni. „Üks või kaks väidet tuli hiljem sinna uuesti postitada,“ sõnas ta.

Lisaks muutub väidete ümberlükkamise kõrval üha sagedasemaks kahjutasu nõudmine ning autoriõiguste kaitse. „Satiir ja naljategemine kellegi üle võib lõppeda kohtuasjaga,“ hoiatas Turk. „Tuleb meeles pidada, et sotsiaalmeedia pole vaid sõpradega suhtlemine ning oma sõnade eest tuleb vastutada ka siis, kui keskkond tundub anonüümne.“

Vaidluste algatajatele soovitas aga Turk, et esimene samm peaks olema alati pöördumine selle isiku poole, kes on vale või solvava väite postitanud. Samuti tasub alles hoida kogu kirjavahetus potentsiaalse hagetavaga. „Tuleb mõelda nii, et kui kohtusse lähen, siis näiteks Facebooki veslus on täpselt samasugune tõend nagu mingi muu ametlik dokument,“ rõhutas Turk. Veel peab kirjadele vastaja arvestama, et ka tema vastust võidakse kohtuvaidluses tema vastu ära kasutada. „Kohtus võib reeglina kõike kasutada,“ märkis ka Pild.

Tundikud isikuandmed

Pild ja Turk tõid ka välja, et kohtuvaidlusesse võib sattuda isegi siis, kui valesid ega solvavaid väiteid ei esitata. Nimelt muutuvad järjest tähtsamaks isikuandmed ning nende käitlemine. „Tegemist on täiendava nõudega, mis lisatakse igale kohtuasjale sõltumata sellest, mis on kohtuasja sisu,“ rääkis Turk. „See ei oma tähtsust, kas öeldakse midagi negatiivset, piisab nime, vanuse või elukoha nimetamisest, samuti jagavad ettevõtted Facebookis infot ning sageli ei mõelda väga tihti isikuandmetele.“

Näiteks kuulub kaitstavate isikuandmete alla ettevõtte endise töötaja kohta käiv info ning muuhulgas ei tohi uuele potentsiaalsele tööandjale teda iseloomustada. Nii sattus hiljuti vaidlusesse Tallinna Ülikool, kus uus võimalik tööandja küsis inimese kohta iseloomustust ning kuna hiljem selgus, et selle iseloomustuse tõttu jäi isik tööta, tuli Tallinna Ülikoolil maksta talle isikuandmete valesti kasutamise eest hüvitist. „Ringkonnakohus ütles, et Tallinna Ülikoolil ei olnud õigust oma endist töötajat iseloomustada, eriti kuna neid polnud soovitajaks märgitud ning sellekohast luba antud,“ selgitas Pild.

Ajakirjanduslikul eesmärgil võib täna isikuandmeid töödelda siis, kui on olemas ajakirjanduslik eesmärk ning ülekaalukas avalik huvi ja seejuures ei kahjustata ülemääraselt andmesubjekti ega rikuta eetikakoodeksit. „Viimane on selgelt defineeritav, esimesed kolm aga raskesti ja laialt tõlgendatavad,“ nentis Turk. Pild tõi näite, et kui artiklile lisatakse pilt, siis tuleb suuta ära põhjendada ka pildi kasutamine. „Kui lugu on leivatööstusest, kuid kui seal mainitud isikust on tehtud foto teatrietendusel, on ülekaalukat huvi pildi osas raske tõendada,“ märkis Pild.

Hüvitisnõuded suurenevad

Ajakirjandusliku andmete käitlemise poole pealt rõhutas Turk, et meediavaidluste tegelik huvi peaks olema taastada kaotatud õigused, mitte meedia ennetav karistamine. „Kohus saabki öelda, et on eksitud ja kohustada väiteid ümber lükkama, täna aga kiputakse iga nõudega nõudma ka mittevaralist kahju, olenemata sellest, kas see on tekkinud või mitte,“ kirjeldas ta uusi arengusuundi.

Pildi sõnul on mittevaralise kahju mediaanhüvitis 1000 eurot, kuid maksimum on olnud Äripäevalt hiljuti Eerik-Niiles Krossi kasuks välja mõistetud 10 000 eurot. „Analüütikud põhjendasid seda sellega, et kui nõude esitab isik, kelle vastu on suurem avalik huvi, siis saab ta ka suuremat kahju,“ rääkis Pild.

Turki sõnul on selline põhjendus aga vastuolus Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga. „Kui isik ise asetab end avaliku huvi keskpunkti ja tahab olla arvamusliider, siis peab tal olema paksem nahk ja taluvuspiir, kui Jüril Palamuselt,“ nentis Turk. Ta lisas, et kui tundmatu isiku kohta on midagi valesti kirjutatud, siis tema jaoks võib see olla suurem šokk, kui end meedias nägema harjunud avaliku elu tegelase jaoks. „Paraku on viimasel ajal mittevaralise kahju väjamõistmine pigem reegel kui erand ning lahkneb soovitustest, et mediaaniks on 1000 eurot.“

Kuigi isikuandmeid puudutavad reeglid näivad Karmina, leiab Pild, et paanikaks poe põhjust. „Vaevalt, et inimesed otsustavad kogu oma aja isikuandmete kaitsega seonduvale panustada,“ arvas ta. „Lihtsalt tuleb arvestada, et inimesed on nüüd oma õigustest teadlikumad, kuid mingit kaebustelainet pole see kaasa toonud.“

Saadet "Triniti eetris" toetab advokadibüroo Triniti. Kõiki saateid saad järele kuulata siit.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. August 2018, 23:59

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing