Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
"Halb ilm on äri tegemiseks hea"
Eile tähistati Muuga sadamas pidulikult Transiidikeskuse ühinemist Hamburgi sadamaga, ühtlasi tehti avalikuks firma uus nimi – HHLA TK Estonia.
Endise Transiidikeskuse, nüüd HHLA TK Estonia juhatuse liige Vladimir Popov ja HHLA juht Angela Titzrath
Hamburgi sadamat (HHLA) tüüriv särav ärinaine Angela Titzrath korraldas Muugal püsti pandud hiiglaslikus telgis ajakirjanikele ja äripartneritele korraliku show, mille hulka kuulus ka bussituur mööda terminali. Titzrath on tuntud hands-on-juhtimisstiili poolest – ta on pidevalt sõidus ja Tallinna väisas tehingu asjus juba viiendat korda. Ürituse ajal sadanud paduvihmast Titzrath end häirida ei lasknud. "Väljas on külm, aga jää meie firmade vahel sulab," meelitas ta Transiidikeskuse inimesi.
Komplimente vahetas Titzrath ka üritust väisanud majandusminister Kadri Simsoniga, kes lubas teha kõik endast oleneva, et ühendäri käima läheks. Simsoni sõnul vaadatakse selleks üle ka sadamaärile kehtestatud riiklikud tasud, et Muuga konkurentsivõimet parandada. Ministri sõnul ei kasutata praegu Muuga potentsiaali, seehulgas multimodaalsust, piisavalt ära. Simson ei unustanud tunnustada ka tehingu õnnestumiseks kaadri taga pingutanud EASi Saksamaa esinduse töötajaid ning avaldas lootust, et HHLA ei jää viimaseks Saksa ettevõtteks, kes Eestisse suure investeeringu teeb.
Transiidikeskuse juhatuse esimees Vladimir Popov ei lasknud end samuti vihmavalingust häirida. "Hiina vanasõna – halb ilm on äritegemiseks hea," teatas ta. Rahulolu võib selgitada fakt, et uued omanikud on otsustanud mullu märtsist ettevõtet juhtinud Popovi ametisse jätta. Kõne peetud, haaras ta kätte võimsad tangid ja lõikas pidulikult lahti laval olnud salapärase merekonteineri tabaluku, tuues valju popmuusika saatel päevavalgele... ajakirjanike pettumuseks vaid ekraani, kust näidati võrdlemisi igavat presentatsiooni HHLA äritegevusest.
Sadamate suur võitlus
Angela Titzrath on HHLAd juhtinud mullu jaanuarist ja seni suutnud täita talle seatud suuri ootusi. Nimelt on Hamburgi au ja uhkus, maailma üks suuremaid kaubasadamaid pikemat aega stagnatsioonis olnud – maht on languses ja konkurendid, kellest peamine Poola Gdanski süvasadam, kandadele astumas.
Hamburgi jaoks on kunagine Hansa Liit tänaseni identiteedi tähtis osa, nii ei unustanud ka Titzrath Revali kodanikele kunagisi kaubandussidemeid meenutamast. Tasub märkida, et 130 aastat eri nime all tegutsenud ettevõttest kuulub 70 protsenti praegugi otse Hamburgi linnale. Sarnaselt Eesti riigifirmadega on HHLA pidanud läbi aastate otsima kompromissi suuraktsionäri dividendihuvi ning ettevõtte äriloogika vahel.
Ajad muutuvad
Ajalooliste paralleelide tõmbamisel on aga oma piirid. Hansa Liidu kõrgajal nautisid piki rannikut paiknevad linnad loomulikku monopoli, kuna kaupade transport mööda maismaad oli ületamatult raske. Tänapäeval on aga mereteede kõrvale tõusnud raudteed ja magistraalid. Hamburgi majandusinstituudi teadurite tunamulluse uurimistöö kohaselt on Hamburgi sadamal kaks eksistentsiaalset konkurenti – Gdansk ja Sloveenia Koper. Kõigil kolmel on omad eelised ja puudused.
Hamburg on seni tehnoloogiliselt arenenum ning Titzrath rõhutab pea igas intervjuus jätkuva digitaliseerimise olulisust. Samuti võidab sadam puhtalt ajaloolisest inertsist ja reputatsioonist. Gdansk ja Koper on aga viimasel ajal jõuliselt kasvatanud just kallimate ja seega ka kasumlikumate konteinerkaupade mahtu. Perioodil 2005–2015 kasvas Gdansk selles kategoorias lausa 1500 protsenti ning Koper 340 protsenti, Hamburg aga vaid 9 protsenti, seejuures läks Hamburgi maht 2015. aastal suurde langusesse.
Absoluutarvudes on Hamburg mõlemast konkurendist veel mitu korda üle, kuid pikaajaline trend on selgelt negatiivne. Üks mure on sakslastel veel – sadamat merega ühendav Elbe jõgi on setteid täis kuhjunud ja vajab hädasti süvendamist. Praeguseks on suure süvisega hiiglaslikel konteinerilaevadel juba raskusi sadamani jõudmisega, mis paneb neid just Gdanski suunas vaatama.
Kõik kolm sadamat konkureerivad Hiinast tulevate kaubavoogude nimel, mis peaks tulevikus vaid kasvama. Konkurentsieeliste otsimisel tuleb mängu ELi transpordivõrgustik TEN-T. Gdansk ja Koper paiknevad mõlemad nn Läänemere–Aadria mere koridoris, Rail Baltic aga on osa Läänemere–Põhjamere koridorist, mille ühes otsas on just Hamburg (koridorid ristuvad Varssavis).
Transiidiekspert Raivo Vare arvas märtsis Delfi Ärilehele antud intervjuus, et sakslaste plaan on kasutada Muugat nn feeder-sadamana, mis toidaks Hamburgi kaupadega, minnes Gdanskist mööda. Seega on Muuga kättesaamine sakslaste jaoks vägagi oluline strateegiline võit, justkui trips-traps-trullis vastase äralõikamine. Tulevikus on Muuga ja Hamburg ühendatud nii mere- kui kui raudteega.
Mullu edukad
Märtsis Äripäeva sõsarväljaandele Delovõje Vedomosti antud intervjuus rõhutas Transiidikeskuse toonane omanik Anatoli Kanajev, et hoolimata rasketest perioodidest pole ettevõtte kunagi kahjumis olnud. "On olnud erinevaid aegu: 2008.–2009. aasta kriis, 2014. aasta kriis. Kuid pole olnud ühtegi perioodi, kus ettevõte oleks jäänud miinusesse, alati on olnud kasum," toonitas ta.
Positiivset rida jätkas ka 2017. majandusaasta. Puhaskasum kasvas kolmandiku võrra, 4,6 miljoni euroni, ning müügitulu 9 protsenti, 21 miljonini. Kaubakäive kasvas seejuures veerandi jagu, 3,5 miljoni tonnini. Jaotamata kasumit on aastatega kogunenud juba üle 51 miljoni euro.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.