Vahteri sõnul oleks Eesti ehitusturg ilma Ukraina, Moldova, Poola ja teiste peamiselt endistest idabloki riikidest saabuvate ehitajateta käpuli. “Ega võõrehitajad pole kehvemad mehed kui eestlased, kes Soomes käivad. Välismaalased teevad pikad tunnid tööd ja küsivad palka mõistlikult,” rääkis Vahter.

“Lääne poolt või Skandinaaviast me endale ehitajaid kutsuda ei jaksa. Kui soomlased tuleksid siia kortermaja rajama, siis maksaks ruutmeeter praegusest 1000–2000 eurot rohkem,” rääkis Vahter ja lisas, et pole põhjust karta, et Eesti enda ehitajad võõramaalaste pärast leivata jääks.

“Ehitussektoris on tööd nii palju, et kui probleeme on isegi suure kaubanduskeskuse ehitamisega, siis ehitusmeest üht korterit remontima leida on pea võimatu ning tunnihinnad sektoris on viimaste aastatega kerkinud 30–40 protsenti,” rääkis Vahter.

“Välisehitajate probleem on selles, et riik tegeleb aktiivselt käputäie sisserännanud IT-meestega, aga ehitajad jäetakse poolorjadena kahtlaste vahendajate meelevalda. Osa poliitikuid väidab, et Euroopa Liidus elab üle 500 miljoni elaniku ning tööjõu vaba liikumise tõttu peaks nende hulgast töökäsi leidma küll. Probleem on aga selles, et nendest enamiku palgataset ei jaksa me lihtsalt kinni maksta. Eestiga sarnase palgatasemega riikide ehitajad, näiteks lätlased, leedukad ja poolakad on Inglismaal, Iirimaal või Skandinaaviamaades. Seega, kui tahame mõistliku hinnaga eluaset, jäävadki meie valikus olulisele kohale ukrainlased ja moldovlased” ütles Vahter.

Vahteri sõnul puudub reaalsele olukorrale vastav seadusandlus ning kuna nõudlus on olemas, siis kasutatakse maaletoomiseks halle skeeme. “Sisuliselt tegeleb võõrtöölistega ainult maksuamet, tehes ehitusobjektidele tihedalt reide, aga tegelik probleem on jäik immigratsiooni- ja tööhõivepoliitika. Võõrtöölistel puuduvad sotsiaalsed garantiid ning kui palk maksmata jäetakse, siis pole kuskile kaevata,” lisas 1Partneri juht.