ABB Balti juht: transport on võidufaktor

ABB Balti riikide juht Jukka Patrikainen.  Foto: Raul Mee
Äripäev • 28. september 2018
Jaga lugu:

„Transport ja logistika on rahvusvaheline teema, mis on oluline ettevõtetele, kes teevad otsuseid,“ ütleb intervjuus Tööstusuudistele ABB Balti riikide juht Jukka Patrikainen, kes pooldab nii Rail Balticut, Tallinna–Helsingi tunnelit kui ka kõiki teisi häid transprdiühendusi.

"Kui riik tahab olla osa Euroopast ja maailmast, siis peab transport toimima," leiab ta.

Olete nüüdseks olnud ABB Balti riikide juht pea poolteist aastat. Kuidas see aeg möödunud on?

Olin enne ABB Balti riikide juhiks saamist töötanud siinses organisatsioonis juba kolm ja pool aastat. Paljud inimesed olid juba tuttavad ja uusi teemasid seetõttu minu jaoks palju ei olnud. ABBs oli kõik korras ning juhiroll minu jaoks suuri üllatusi kaasa ei toonud.

Kas selline vastutuse kasv tõi ka unetuid öid?

Aitäh küsimast, aga magan endiselt hästi (naerab).

Kuidas te juhina muidu pingeid maandate?

Mängin õhtuti hokit, lisaks golfi ja käin ujumas. Sport aitab pingeid maandada. Kui paned hokikiivri pähe, siis on kõik mured unustatud (muigab).

Kuidas Eesti majandust praegu hindaksite?

Majandus kõikides Balti riikides on praegu positiivse suunaga, kusjuures Eesti ja Leedu kasvavad kiiresti. Usun, et see toob ka meile ettevõttena rohkem tööd. Võimalusi on igal juhul palju!

Aga mida meil majanduses muuta tuleks või kust king enim pigistab?

Tundub, et tööjõu ehk inimeste nappus on üks läbiv teema. Küsimus on selles, kuidas me koos haridussüsteemi ja tööstusettevõtetega kindlustame Eesti ime jätkumise. Praegu on hästi, aga mis saab kümne aasta pärast?

Vajame me siis uut n-ö mootorit?

Jah! Ettevõtted teavad, et Eestis on 1,3 miljonit inimest, kui palju neist töötab ja kui palju on neid aastal 2030. Robotiseerimine ja digitaliseerimine kasvavad, asjade internet kasvab jne. See tähendab, et ka tööstus kasvab ja tulemas on palju uut tööd.

ABB-l on Eestis 400 koostööpartnerit ja me peame ühiselt mõtlema, kuidas kindlustada, et kõigil oleks piisavalt inimesi, kes oskaksid teha tööd, mida meil täna ja homme vaja on. Meie koostööpartnerid on peamiselt Eesti ettevõtted ja tahame, et nii oleks ka tulevikus, kuid me peame suutma tagada, et meile kõigile jagub inimesi.

Jukka Patrikainen, ABB Balti riikide juht

Vahel tundub, et noorte inimeste jaoks on ainsad lahedad asjad maailmas nutitelefon ja tahvelarvuti. Meie peaksime suutma neile näidata, kuidas need nutiasjad valmis saavad.

Mis on see kõige olulisem Eesti majanduses, millest tasub meil kinni hoida?

Eestis on tublid inimesed, kellel on kõrge motivatsioon – see loob väärtust paljudele ettevõtetele. Eesti inimestel on ka piisavalt oskusi, kuid tuleb mõelda, millised on just need olulised segmendid, mille jaoks peame inimesi koolitama.

Võtame näiteks kutseharidust pakkuvad koolid, nii kutseõppeasutused kui ka rakenduskõrgkoolid. Millised on need olulised valdkonnad kutsehariduses, mida firmadel, sealhulgas tööstusettevõtetel, tulevikus vaja on? See pole täna nii selgelt välja joonistunud. Meil on pakkuda ka tulevikus tööd, mida inimesed teha tahaksid, aga meil on selleks vaja inimesi, kes seda tööd oskaksid ka tulevikus teha. Tulevik pole ainult infotehnoloogia või automaatika, meil jagub ka n-ö tavalist tööd, kus väärtust luuakse oma kätega.

Eestis on veel levinud arusaam, et tööstus tähendab midagi musta ja peletavat. Kuidas tööstus oma brändi kasvatada saaks?

See on hea küsimus. Näiteks meie ABBs oleme käinud ja valmis ka edaspidi minema kutsehariduskoolidesse ja rääkima, et noored mõistaksid, milline see töö tööstuses välja näeb. Samuti kutsume tudengeid külla, et nad veenduksid – meie töökeskkond ei ole kaugeltki must ning tööpäevad siin on erinevad ja mitmekesised. Juba meie haare on lai, hõlmates nii automaatikat kui energeetikat. Meie töötajatel on võimalus osaleda nii lokaalsetes kui globaalsetes arendusprojektides. Lisaks on ABB rahvusvaheline ettevõte ja meil on töötajaid rohkem kui 15 riigist.

Kas koolid näitavad ka ise huvi üles?

Pisut üllatav, aga väga palju huvi ei tunta. Selles osas peaks tööstusettevõte olema ka ise aktiivsem. Vahel tundub, et noorte inimeste jaoks on ainsad lahedad asjad maailmas nutitelefon ja tahvelarvuti. Meie peaksime suutma neile näidata, kuidas need nutiasjad valmis saavad. Kui meie olime noored, siis mingeid nutikaid meil polnud – olid jalgrattad ja mopeedid ning kogu aeg oli vaja neid hooldada. Meie jaoks oli selline töö tavaline osa elust.

IT ja tööstussektori vahel läks mõned nädalad tagasi päris tuliseks, sest töösturitele tundub, et riik on IT poole kuidagi väga kaldu, andes EASi kaudu toetust IT-spetsialistide toomiseks. Kuidas see paistab?

Olulised on kõik ärivaldkonnad. Hea, et riigi poolt on toetus olemas, kuid tuleks ikkagi mõelda, kas see on kõigi sektorite vahel tasakaalus. Selle saavutamiseks peaksid riik ja tööstusettevõtted rohkem koostööd tegema!

Jukka Patrikainen, ABB Balti riikide juht

Kui riik tahab olla osa Euroopast ja maailmast, siis peab transport toimima.

Viimasel ajal on palju räägitud suurprojektidest nagu Rail Baltic, Saaremaa sild, Tallinn-Helsingi tunnel ja tselluloositehas. Paljudes tekitavad need vähem või rohkem vastuseisu. Kuidas teie sellele vastuseisule vaatate?

Üldiselt on transport ning logistika üks suur edu- ja võidufaktor. Kui riik tahab olla osa Euroopast ja maailmast, siis peab transport toimima. Käin tihti Lätis –maantee on pidevalt suuri autosid täis, mis on jama. Oleks hea, kui transport ja logistika töötaksid. Investeerimine uutesse tehastesse ning transporti ja logistikasse on mõistlik suund, kuid seejuures tuleb kindlustada, et ka kõik teised protsessid töötavad ja ka arvestatud on loodusega.

Rail Balticu osas kardetakse kõige rohkem, et kaupa jääb väheks ja seega pole ka piisavalt tulu. On see asjatu hirm? Mida rohkem ühendusi, seda parem?

Täpselt nii. Inimesed tahavad reisida ja ette võtta ja siin on kindlasti oluline, kuidas töötab transport ja logistika. Meil läheb siin Eestis iga päev 100 autot laevale, et sõita Leedu ja Poola poole. See on väga kallis.

Kuidas teile Helsingi ja Tallinna kaksiklinna idee tundub?

Jällegi – hea idee. Juba praegu on Tallinnas igapäevaselt palju soomlasi ja Helsingis eestlasi.

Transport ja logistika on rahvusvaheline teema, mis on oluline ettevõtetele, kes teevad otsuseid, kus ja kuidas kohal olla, aga ka inimestele, kes käivad tööl Helsingis või Tallinnas. Tunneli idee on hea, aga tundub, et selle teostumiseni võib minna veel mitukümmend aastat.

Peter Vesterbacka lubab tunneli 2024. aasta lõpuks valmis teha.

See pole seniseid kogemusi arvestades reaalne, sest tunnel eeldab väga palju ettevalmistusi. La Manche’i tunnel ehitati küll valmis vähem kui seitsme aastaga, ent siia tuleb lisada põhjalikud uuringud ja projekteerimistööd.

Millised ABB investeerimisplaanid Eestis on?

Hiljuti oli meil uue tootmisliini avamispidu, tulemas on ka automaatikaprojektide töökoda. Möödunud aastal investeerisime Eestis kümme miljonit eurot, mis sisaldab vaid masinate, seadmete ja süsteemide soetamist. Selle aasta maht tuleb samuti üle kümne miljoni.

Mullu jäädi Eestis ootamatult kahjumisse

ABB Eesti pidi eelmisel aastal leppima kahjumiga, mis tuli ka ettevõtte juhtidele ootamatult.

Ettevõtte müügitulu oli aasta varasemaga võrreldes pisut väiksem, 185,7 miljoni asemel 182,6 miljonit eurot, aga ootamatult vaatas vastu kahjum: 13,8 miljoni eurone kasum 2016. aastal asendus 1,3 miljoni eurose kahjumiga.

ABB Balti riikide finantsjuht Signe Nurms tunnistas, et kahjumiga nad arvestanud ei olnud. “See, et ettevõte jääb kahjumisse, sai selgeks aasta keskel, kui mitu majanduslikku näitajat ja muutust sellele viitasid. Peamine põhjus oli allajäämine oodatud müügitulu kasvule,“ ütles ta.

Tänavu näeb ettevõte kasvutrendi nii kohalikul turul – toodete müügi ja teenuste äritegevuses – kui ka ekspordis. Samuti kasvab Nurmsi sõnul klientide nõudlus robotiseerimise ja taastuvate energiaallikate valdkonnas. ABB Balti riikide juht Jukka Patrikainen lisas, et kogu Balti riikide turg kasvab ja nad ootavad tänavu rohkem tellimusi kui 2017. aastal.

Rohkem tööstusest rääkivaid lugusid leiad veebist tööstusuudised.ee.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas