Rikaste TOPi suurimad kaotajad: aastaga võib haihtuda kümneid miljoneid

Raul Kirjanen on Rikaste TOPis kõrgel kolmandal kohal, kuid võrreldes aasta varasemaga hindas Äripäev tema ettevõtlusvara 14,1 miljoni euro võrra väiksemaks.   Foto: Andras Kralla
Äripäev • 3. oktoober 2018
Jaga lugu:

Täna ilmunud Äripäeva Rikaste TOPi suurimaks kaotajaks saab lugeda transiidiärimeest, kelle vara väärtusest on aastaga kadunud üle 44 miljoni euro.

Toome esile Rikaste TOPi kaheksa suurimat kaotajat ja nende loo.

1. Aleksei Tšulets

Vara väärtus 8,3 miljonit euro, aastaga kadunud 44,7 miljonit. Osa vara on Tšuletsil offshore-firmades ja Äripäev oli sel aasta konservatiivsem ning võttis aluseks ainult Eestis registrites olnud ettevõtted

Tšulets on ajanud Eestis äri 1990ndate aastate algusest. Tuntumad firmad on Saurix Petroleum ja Infast Oil. 2009. aasta suvel sai mõlema firma omanikuks Hollandi Antillidel registreeritud ettevõte CNP Investment N.V., mis oli seni firmades väikeomanik. See ettevõte on ka Paldiski Sadamate ASi omanik. On teinud aastaga rikaste edetabelis suure kukkumise, sest tema varast on keeruline ülevaadet saada. Oleme arvestanud temaga seotud Eesti ettevõtete väärtuse. Näiteks Paldiski Sadamate AS paistab silma sellega, et on aastaid olnud kahjumis.

Ka kütuse müügiga tegeleva Saurix Petroleumi kahjum süvenes mullu ning omanikel tuleb äri püsti hoidmiseks firmasse raha sisse panna. Ettevõtte puhaskahjum oli mullu üle 1,15 miljoni euro, samas kui aasta varem oli miinust vaid 371 000 euro jagu. Juba varasemast kogunenud jaotamata kahjumi ning mulluse lisamiinuse tõttu on ka Saurexi omakapital äriseadustiku nõuetega vastuollu läinud, olles 2,2 miljoniga miinuses.

“Omakapital on planeeritud viia vastavusse äriseadustiku nõuetega 2018. aasta jooksul emaettevõtte poolt tehtavate täiendavate sissemaksete teel,” kinnitas juhatus majandusaasta aruandes. Saurix Petroleumi käive langes enam kui 10%, 77,2 miljoni euroni. Mullu teeniti tulu eelkõige müügist Leetu ja Eestisse, samas kui aasta varem oli kõige tähtsam turg Läti ning olulisel kohal lisaks Eestile ka Taani. Miinus omanikke siiski ei heiduta ning aruandest võib lugeda, et omanike soov on ettevõtte tegevuse jätkamine. Käesoleval ning järgmistel majandusaastatel tahab Saurix Petroleum suurendada kõikide tegevusvaldkondade mahtu ning laieneda uutele turgudele, seisab aruandes. Saurixi tööjõukulud mullu pisut langesid: kui 2016. aastal oli 31 töötaja palgakulu 497 000 euro ligi, siis mullu saadi hakkama keskmiselt 30 töötaja ning 488 000 euroga. Kuus oli töötaja kohta keskmiselt brototasu 1355 eurot.

Täna ilmus värske Rikaste TOP, mida saab uurida SIIT.

2. Rain Kivisik

Vara väärtus 53 miljonit eurot, aastaga kaotas 41,9 miljonit eurot.

Mänguopetaatoritele tarkvara loova Playtechi üks asutajaid on ainus eestlane, kes on teadaolevalt Playtechi peadpööritavast arengust suurt tulu lõiganud. Nüüd on aga Playtechi edulugu hakanud tuhmuma ja see on põhjus, miks Rain Kivisiku vara väärtus on aastaga rikaste edetabelis 44% kukkunud.

Kivisik ei ole eriti kunagi tahtnud meediaga suhelda. Kui Äripäev temast 2009. aastal persooniloo kirjutas, ei õnnestunud tartlasest Kivisikku telefonitsi tabada. Toona portreteeris Äripäev teda kui värskelt Eesti jõukamate sekka lisandunud meest. Ka nüüd jääb ta tagasihoidlikuks ega soovi oma tegemisi avada ning on üpris tõrges arvamuse avaldamisel.

Kivisiku osalus Playtechis ulatub Reutersi andmeil 2,73% juurde ega ole viimasel ajal muutunud. Kivisik ütles augustis Äripäeva ajakirjanikule Pille Ivaskile antud intervjuus, et tema aktiivsus Playtechis kaasa löömisel oleneb olukorrast ning ta tegutseb ettevõttes nii palju kui tarvis. “Varasemaga võrreldes kindlasti vähem. Igasugu muid tegevusi on,” ütles Kivisik. Ta lisas, et ettevõtte tuleviku ning osaluste kohta ei oska ta midagi öelda. “Kui ma saan kuskil reaalselt abiks olla, siis ma teen, aga suures pildis, kui keegi välismeedias midagi arvab või kirjutab, siis ei oska midagi arvata sellest ja ei jälgi ka,” ütles Kivisik oma praeguse rolli kohta Playtechis ja lisas, et ta ei löö firma töös kaasa igapäevaselt.

1999. aastal Tartus sündinud Playtech on Eesti suurim tarkvarafirma. Ettevõte on valitud korduvalt Eesti ihaldusväärseimaks tööandjaks, ja miks ei peakski – möödunud aasta majandusaasta aruande põhjal oli firmas töötaja keskmine töötasu 3301 eurot. Aasta varem jäi see 2500 juurde.

Playtech pole aga enam ammu Tartu ettevõte. Firma on ajanud oma juured laiali üle terve maailma. Ettevõtte peakontor asub Mani saarel Douglases. Ettevõtte tulemusi silmas pidades on firma parim kasvulava viimastel aastatel olnud Aasia, kust tuleb umbes 40% käibest. Piirkonna üks suuremaid rahapadasid näib Playtechi jaoks olevat Malaisia, mis on ettevõttele pakkunud võimalusi kasvada.

Viimased sündmused aga annavad alust küsida, kas ­Aasia ja eeskätt just Malaisia mängud õige pea mängitud ei ole. Ka Hiina turg pole enam kuigi soodsas seisus, sest nii kohalikud kui ka kodumaised ettevõtted on hasartmänguturule sisenemas.

Tänavune aasta on olnud Playtechile raske. Londoni börsil on aktsia vajunud enam kui 36%. Žetoonid on viimase aasta jooksul eriti õnnetult pöörelnud kolmel korral: möödunud aasta novembris ning tänavu mais ja juulis.

Novembris teatas Playtech, et Malaisia on suurelt ette võtnud hasartmängurluse väljajuurimise. Seetõttu on Playtechilt litsentsi ostvad ettevõtted löögi all. Selle aasta juunis ja juulis ehk ajal, kui Eestit kimbutas suvepalavus, näisid kired lõõmavat ka Londoni börsil, kus Playtechi aktsiatega aktiivselt kaubeldi. 2. juulil tuli Playtech välja uudisega, et firma võib saada valusa finantslöögi, mis võib ulatuda 70 miljoni euroni.

Ettevõte ütles, et konkurents Aasias on valus ja äge. Nii nagu mitmes teiseski valdkonnas, puksivad kohalikud ettevõtted Lääne firmasid agressiivselt ja osavalt välja. Playtech on teatanud, et turu uued sisenejad on kaasa toonud “eriti agressiivse hinnapoliitika”. See tähendab, et Playtechi juhtidel tuleb kõvasti ajusid ragistada, et regioonis oma tulemusi heana hoida.

Kuivõrd Aasia turg näib ära kukkuvat, on Playtech ette võtnud teekonna sisenemiseks reguleeritud turgudele.

Tänavu aprillis teatas Playtech, et ostab enamusosaluse Itaalia ettevõttes Snaitech, mille eest maksis Playtech 846 miljonit eurot. Snaitech on lisatud ka Itaalia börsile ning ettevõttel on läbi frantsiiside väga lai tegevusvõrgustik ning 270 000 online-mängijat. Aastal 2017 teenis ettevõte 890 miljonit eurot käivet ning 136 miljonit eurot maksueelset kasumit.

Playtechi viimase aasta aktsiatehinguid uurides näib, et suurinvestorid on positsioonist ettevõttes tasapisi loobuma hakanud. Iisraeli ärimees Teddy Sagi, kes möödunud aastatuhande lõpul Tartus Playtechi asutas, on hakanud ettevõttest üha enam taanduma. Möödunud aasta suvel müüs Sagile kuuluv Brickington Trading Limited 36,5 miljonit Playtechi aktsiat ehk 11,5% ettevõttest. Sealjuures nägi esialgne plaan ette, et maha müüakse 32 miljonit aktsiat, ent viimasel hetkel kasvas see arv kaheksandiku võrra. Müügi eesmärk oli ametlikel teadetel mitmekesistada Sagi investeeringuid. Ta ütles väljaandele Financial Times, et tahab keskenduda kinnisvarainvesteeringutele. Sagi osalus Playtechis on praegu veidi enam kui 6%.

Sagi tegevust uurides selgub, et ta on aastaid tagasi asutanud konkureeriva ettevõtte Skywind, mis on registreeritud samuti Mani saarele ning mis tegeleb online-kasiinomängude arendamisega. Internetiavarustes seisab, et ettevõttel on kontorid nii Valgevenes, Lätis, Küprosel, Ukrainas kui ka Austraalias.

Eestis on Playtech näidanud viimastel aastatel häid majandustulemusi. Müügitulu on viimasel viie aastal kasvanud, olles eelmisel aastal 34,6 miljonit eurot. Võrdluseks, 2013. aastal oli ettevõtte käive 22,2 miljonit. Seevastu on näha ärikasumi vähenemist. Möödunud aastal oli ettevõte veidi enam kui 493 000 euroga kasumis, samas viimase viie aasta suurimat kasumit sai ettevõte nautida 2015. aastal, mil see jäi 1,2 miljoni euro juurde. Töötajate arv on olnud stabiilne ja on praegu 540 inimest. Suure kasvuga hakkab silma 2017. aastal hüppeliselt suurenenud kohustuste hulk. Kui 2016. aastal oli ettevõttel kohustusi 1,9 miljoni euro ulatuses, siis eelmise aasta lõpu seisuga juba pea 3,2 miljoni ulatuses.

3. Mati Polli

Vara väärtus 43,5 miljonit eurot, aastaga kaotas 36,5 miljonit. Põhjus: jagas oma vara lastele.

Metsanduskontserni Sylvester üks loojatest. Ka praegu seotud metsa, põllumajanduse, kinnisvara ja toidutööstusega. Aastaga on tema vara väärtus kukkunud 46%. Põhjus peitub selles, et eelmisel aastal otsustas Mati Polli 60% oma valdusfirma osalusest jagada võrdselt laste Karla Polli, Aadu Polli ja Marie Vaino (end Polli) vahel. Kui aga vaadata tema vara muutust koos laste osalusega, siis on valdusfirma Tristafan väärtus märkimisväärselt kasvanud.

Valdusfirma Tristafan väärtuseks hindas Äripäev mullu 74,2 miljonit eurot, sel aastal aga 104 miljonit eurot. 2017. aastal müüs Polli maha 50,5% Oskar LT aktsiatest kaasaktsionär Aldo Parikule, kellest sai lihatööstuse ainuomanik. Lisaks hindas Tristafan ka õiglasse väärtusesse mitmed oma Läti suured kinnisvaraobjektid, nt Riia Spice kaubanduskeskuse ning kodusisustuskaubamaja, mille pealt teeniti umbes 30 miljonit ­eurot erakorralist tulu. Polli üritas koos endiste Sylvesteri omanikega rajada Tartu külje alla ligi miljard eurot maksva tselluloositehase. Tartlaste vastuseisu tõttu otsustasid aga poliitikud Est-For Investi tehast mitte toetada ning tõenäoliselt sellest investeeringust Eestis enam asja ei saa.

4. Janek Veeber

Vara väärtus 9,6 miljonit eurot, kaotas aastaga 28,5 miljonit eurot. Põhjus: andis suure osa varast abikaasale, kes on esimest korda Rikaste TOPis.

Veeber aastaga väga tugevalt edetabelis kukkunud, sest selle aasta juulis liikus vahepeal advokaadibüroo kontol olnud Hajime OÜ 83,33% suurune osalus Kristi Veeberi nimele. 16,7% kuulub endiselt Janek Veebrile. Hajime oli kuni eelmise aasta suveni ASi Giga omanik. Gigale kuulub 40% suurune osalus tartlasi soojaga varustavas Fortum Tartus, kus partneriks soomlaste Fortum. Eelmise aasta suvest on aga Giga omanikuks Hollandi Antillidel registreeritud Stichting Administratiekantoor JKV. Äripäev on rikaste edetabelit koostades arvestanud, et Janek ja Kristi Veeber omavad endiselt kontrolli Giga üle.

5. Ave Habakuk

Vara väärtus 3,7 miljonit eurot, kaotas aastaga 25,7 miljonit. Põhjus: Talle kuulunud firmale Revor Systems kuulus Estonian Business School Group, mis nüüd aga on Madis ja Marje Habakuke Sihtasutuse omanduses.

Ave Habakukele kuulus eelmisel aastal 97,5% valdusfirmast Revor Systems, mis on näiteks Estonian Business School Groupi suuromanik. Varem kuulus see ettevõte Ave Habakuke vanaisale Madis Habakukele, kes lahkus manalateele. Varad anti üle Madis Habakuke sihtasutusele, mille mõte on arendada innovatiivset ja sotsiaalselt vastutustundlikku ettevõtlust EBSi gümnaasiumi ja ülikooli näol.

6. Pavel Prikhodko

Vara väärtus 8,9 miljonit eurot, kaotas aastaga 22,5 miljonit.

Kuni 2015. aasta sügiseni kuulus talle kolmandik ettevõttest Skinest Finants, ülejäänu oli Oleg Ossinovski omanduses. Skinest Finants ostis 2012. aastal 75% Ukrainas asuvast metallitööstusest. Kolm aastat tagasi läks kontroll Skinest Finantsi üle Prikhodkole. Eelmise aasta kevadest kuulub aga 34,38% Nataliya Prykhodkole ja teine 34,8% Volodymyr Prykhodkole. Paveli osalus on vähenenud 26,25%-le.

7. Andrei Žukov

Vara väärtus 12,9 miljonit eurot, kaotas aastaga 14,1 miljonit.

Tallinna Äripanga suuromanik. Žukovile kuulub ettevõte Leonarda Invest, mis omab Tallinna Äripangast 48,45%. Lisaks kuulub ettevõttele Panaviatic Holding AS, Solbritt AS, Nensli OÜ ja pool ettevõtetest Simple Systems OÜ ja KSK Invest AS.

Tütarettevõtteid AS Solbritt ja Panaviatic Holding AS ei kajasta aga Leonarda Invest oma konsolideerimisgrupi aruandes, sest konsolideeritavate üksuste aktsiaid hoitakse üksnes nende hilisemaks edasimüügiks. Aruandes märgitakse, et selle aasta esimesel poolaastal viidi praktiliselt lõpule Solbritt 100% aktsiate võõrandamistehingu ettevalmistamine. Ostjal on lõpukorral tütarettevõtte varade, õiguste ja kohustuste ülevaatamise audit, peale mida saavad osapooled allkirjastada Solbriti aktsiate müügilepingu.

Tallinna Äripank on haaratud kohtuvaidlusesse, mida on Äripäev kajastanud. Nimelt mõistis Tallinna ringkonnakohus suvel hotelli Kolm Õde endise omanikfirma ümber käivas kohtuvaidluses hageja kasuks Tallinna Äripangalt välja ligi 1,2 miljonit eurot ning panga tütarfirmalt TBB Liising 708 000 eurot. Otsus ei jõustunud, sest pooltel oli võimalik pöörduda riigikohtusse. “Tallinna ringkonnakohtu otsuse põhjendused kinnitavad hageja seisukohti, et OÜ Johnny H.W. (endise nimega Kolm Õde) poolt Tallinna Äripank ASile ja TBB Liising ASile täidetud rahaliste kohustustega kahjustati võlausaldajate huve,” ütles pärast ringkonnakohtu otsust vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik Lextali advokaadibüroost.

Hagi esitanud Johnny H.W. pankrotihaldurit esindava Luige sõnul väärib esiletoomist, et esitatud tõendite alusel on kohus jõudnud järelduseni, et kostjad tegutsesid koostöös võlgnikuga üksnes Tallinna Äripanga huvides ning teisi võlausaldajaid kahjustades. “Ajal, mil võlgniku vara pangale ja panga kontrolli alla mängiti, oli võlgnik maksejõuetu. See tähendab, et juhatus pidanuks esitama pankrotiavalduse, mitte kogu vara ühele võlausaldajale andma,” märkis Luik.

Et hagi jäi rahuldamata hotellikinnistu tagastamise nõudes, tuleb Luige sõnul tõsiselt kaaluda riigikohtusse pöördumist.

Jaanuaris jättis Harju maakohus Johnny H.W. pankrotihalduri Veli Kraavi esitatud hagi Tallinna Äripanga, panga tütarfirma TBB Liisingu ning ekspolitseiniku Veiko Kulla ettevõtte Petramark OÜ vastu rahuldamata. Kokku oli hagi suurus 6,64 miljonit eurot. Ringkonnakohus leidis nüüd, et hagi tuleb osaliselt Tallinna Äripanga ja TBB Liisingu vastu rahuldada. Tallinna Äripanga ja TBB Liising esindaja, advokaadibüroo Laus & Partnerid vandeadvokaat Viktor Särgava kommenteeris suvel, et kohtuotsus oli üllatuslik. AS Tallinna Äripank ja AS TBB Liisingu on tema sõnul algusest peale hagi alusetuks pidanud. “Meie arvates on kohtuotsus õiguslikust aspektist problemaatiline ja seetõttu kaebame kohtuotsuse kindlasti edasi riigikohtusse,” ütles Särgava.

Äripäev kirjutas 2016. aasta septembris, et Johnny H.W. pankrotihaldur Veli Kraavi esitas seoses väidetavate kantimistehingutega maakohtusse tehingute tagasivõitmise ja alternatiivselt kahju hüvitamise nõude.

Kohtusse pöördumise põhjuseks oli, et Tallinna Äripank ja pangaga seotud isikud on väidetavalt hagejalt jõuga ning kantimistehinguid kasutades võtnud umbes 2 miljoni euro suuruse võla eest enam kui kaks korda rohkem väärt hotelli Tallinna vanalinnas. Hagi algatamise taga oli Irina Wientjes, kes on Kolm Õde hotelli omanud hollandlasest ärimehe Johannes Wientjesi eksabikaasa. Ehkki hotell kuulus Eesti ettevõtte kaudu Johannes Wientjesiga seotud Hollandi firmale, siis raha hotelli ostuks tuli Irina Wientjese sugulastelt.

Eelmise aasta lõpus tegi Andrei Žukov muudatuse ka enda poliitilistes eelistustes. Varem oli ta rahaliselt toetanud sotse, annetades neile 2013. aastal 15 000 eurot, samuti 2015. aastal. Mullu otsustas Žukov aga 4000 euroga toetada Keskerakonda. Žukovi erakondade toetamise põhjuseks peetakse endist kaitsepolitsei peadirektorit Jüri Pihli, kelle Žukov palkas pärast sotside erakonna esimehe kohalt lahkumist juhtima lennufirmat Panaviatic. Eelmisel sügisel toimunud kohalikel valimistel kandideeris Pihl Keskerakonna nimekirjas.

8. Raul Kirjanen

Vara väärtus 212,6 miljonit eurot, aastaga kaotas 14,1 miljonit eurot.

Eelmisel aastal sai Raul Kirjaneni ettevõte Graanul Invest suure tagasilöögi, sest ettevõtte kavatsused Belgia ühe suurema söeelektrijaamaga läksid vett vedama.

Euroopa suurim puidu­graanulitootja Graanul Invest soetas enam kui kaks aasta tagasi Belgia ühe suurema söeelektrijaama ning plaanis selle üle viia taastuvenergiale, investeerides ligi 250 miljonit eurot.

Graanul Invest arvestas, et ostetud Langerlo elektrijaama ümberehitamisel puidugraanuliküttele on sellele tagatud Belgia riiklik toetus kuni 2,2 miljardi euro ulatuses. Jaama ümberehitusega tuli ühele poole jõuda selle aasta sügiseks. Jäädi aga ajahätta, kohalik energiaagentuur polnud nõus tähtaega pikendama, projekt kaotas talle ette nähtud toetuse ja ühes sellega majandusliku mõttekuse ehk polnud enam võimeline konkureerima tuumajaamadega. Graanul Invest otsustas projekti peatada ning Langerlo esitas eelmise aasta aprillis pankrotiavalduse.

Langerlo projekti seiskumine oli ka põhjus, miks Graanul Investi kasum kukkus mullu ligi 50% ehk 17,7 miljonile eurole, müügikäive vähenes aastaga 2,5% 278 miljonile eurole.

Ettevõte kirjutab oma aastaaruandes, et juunis 2016 Belgias ostetud elektrijaama ümberehitustööde finantseerimise ettevalmistamine toimus aktiivselt kuni aprillini 2017. Ettevalmistustööde käigus leitud tehnoloogilised riskikohad tingisid vajaduse taotleda jaama käivitustähtaja pikendamist. Vastav võimalus oli taastuvenergia litsenti määramisel seaduses Belgias ka ette nähtud, lisas kontserni juhatus.

Vältimaks toetuse kaotuse riski, kui investeering on suures osas tehtud ning jaama käivitus peaks hilinema, otsustati küsida jaama käivitustähtaja nihutamist edasi ühe aasta võrra. See taotlus lükati eelkõige poliitilistel põhjustel paraku tagasi ning Graanul Invest on selle keeldumise kohtus vaidlustanud. Arvestades projekti arendamisega kaasnevat suurt kulu on ettevõte selle kuni kohtuvaidluse lõpuni konserveerinud, märkis juhtkond.

Üheks olulisemaks projektiks oli kontsernil mullu Osula koostootmisjaama valmimine neljandas kvartalis. Jaama elektritootmisvõimsus on 10 megavatti ja soojustootmisvõimsus 28 megavatti. Jaama ehitas Austria ettevõte Urbas, millele see oli neljas Graanul Investi grupile rajatud koostootmisjaam. Kokku investeeris kontsern põhivaradesse 20 miljonit eurot.

Kontserni tööjõukulud vähenesid mullu 15 protsendi võrra 14,3 miljonile eurole. Keskmine töötajate arv vähenes 82 inimese võrra 418-le, seejuures Eestis ühe inimese võrra 169-le.

Dividende kontsern tänavu maksta ei kavatse ning sellega suureneb jaotamata kasum 143,8 miljoni euroni.

Graanul Investi kontserni kuuluvad täisosalusega 22 ettevõtet Eestis, Lätis, Leedus, USAs, Hollandis ja Küprosel. Lisaks kuuluvad gruppi kolm metsandusettevõtet Eestis: Valga Puu, Karo Mets ja Ro­ger Puit, milles on grupi osalus kuni 50 protsenti.

Viimasel ajal on grupp paistnud silma just metsamajandusfirmades osaluste ostmisega. Märtsi keskel ostis Graanul Investile kuuluv valdusfirma Graanul Mets OÜ Karo Metsa 50protsendilise osaluse. Pool sellest firmast kuulus juba Graanul Investile, see osalus oseteti 2015. aastal.

Lisaks ostis Graanul Invest ja Valga Puu Investile kuuluv Valga Puu sel aastal 5 miljoni eurose käibega metsamajandusettevõtte Dammix AS. Ostetud firma põhitegevusaladeks on raie-ja kokkuveoteenus, ümarmaterjali ostmine ja müük ning kasvava metsa raieõiguse ostmine ja hakkpuidu varumine.

Aasta alguses ostis Graanul Invest puistekauba vedamiseks 186 meetri pikkuse kaubalaeva MV Imavere, mille maksumus oli üle 10 miljoni euro. Laev kanti Küprose registrisse. Laeva müüja oli Taani laevandusettevõte Dampskibsselskabet Norden.

Laevaga on korraga võimalik vedada umbes 30 000 tonni graanuleid. MV Imavere hakkab vedama Graanul Investi enda kaupa ning teenindama ettevõtte kliente Suur­britannias ja Hollandis. Laeva hakkab opereerima Saksa ettevõte Grona Shipmanagement GmbH & Co. KG, mis tegeleb kõikide operatiivsete küsimustega kaasa arvatud laeva mehitamisega.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum