Äripäev • 4. oktoober 2018
Jaga lugu:

USA algatas Danske vastu kriminaaluurimise

Danske panga aktsia on tänavu kaotanud 33% oma väärtusest.  Foto: Scanpix

Danske pank on Eesti filiaalis toimunud rahapesukahtlustuste tõttu Ameerika Ühendriikides kriminaaluurimise all, teatas pank neljapäeval kinnitades, et USA võimudega tehakse igakülgset koostööd.

"Danske Panga poole on pöördunud Ameerika Ühendriikide justiitsministeerium seoses kriminaaluurimisega, mille ministeerium on algatanud seoses panga Eesti filiaaliga," teatas Danske.

Uurimistoimingute kestvus (kriminaaluurimise on algatanud ka Taani ja Eesti võimud) ning võimalik tulemus on teadmata, lisas pank.

Ühendriikide võimude huvi panka läbinud 200 miljardi euro vastu oli ka varem teada, esimest korda räägiti sellest septembri keskel. Nagu toona, siis ka täna langes Taani suurpanga aktsia hind selle peale 3 protsenti. Aasta algusest on panga aktsia kaotanud 33 protsenti väärtusest.

Aktsiate müügihoog läks käima juba eile, kui Bloombergi uudis sellest, et Eestis aastatel 2008–2015 tehti välismaailmaga triljoni dollari eest makseid, raputas kõiki Põhjamaade panku. Eesti Pank on seda uudist nimetanud sensatsioonihõnguliseks, sest selle summa sisse kuuluvad nii väliskaubandusega seotud tehingud kui ka näiteks kauplemine finantsinstrumentidega.

Taani finantsjärelevalve nõuab pangalt suuremaid eraldisi

Veel teatas Danske, et Taani finantsjärelevalve hinnangul peab pank suurendama eraldist võimalike trahvide ja mainekahju katmiseks. Kui maikuus käskis finantsjärelevalve neil kõrvale panna 5 miljardit Taani krooni (670 miljonit eurot), siis nüüd peaks see kasvama vähemalt 10 miljardile (1,3 miljardit eurot).

Selle peale otsustas Danske ka katkestada aktsiate tagasiostuprogrammi. Veebruariks oli pank otsustanud tagasi osta 10 miljardi krooni eest aktsiaid, millele praeguseks oli kulutatud 6,8 miljardit krooni.

Endiselt on ebaselge, kas 1,3 miljardist eurost piisab võimalike trahvide katmiseks. Taani on ähvardanud panka kuni 536 miljoni euro suuruse trahviga. Reuters märgib, et näiteks 5 miljardi dollari suurune trahv Ameerika Ühendriikidest viiks Danske kapitalisuhte allapoole lubatut.

Financial Timesile kirjutanud analüütikud märkisid, et Danske oli esialgu püüdnud pisendada Ühendriikidest tulevat riski, sest pangal puuduvad USAs tütarpangad, neil ei ole dollarimaksete vahendamise litsentsi ega ligipääsu Föderaalreservi likviidsusmeetmetele. Kuid panga rahastamisest on 15 protsenti dollarites ning surve panga aktsiahinnale jääb püsima ka edaspidi.

Venemaal mitmesaja miljoni dollarise pettuse ohvriks langenud Hermitage fondi juht Bill Browder saatis igatahes USA võimudele palve rakendada Danske vastu Patriot Acti klauslit ja keelata USA pankadel Danskele dollarimaksete vahendamise.

"Sel viisil saadaksid võimud signaali kõigile maailma finantsasutustele võimalikest tagajärgedest, mis kaasnevad korrumpeerunud ametnike ja organiseeritud kurjategijate rahale legaalse staatuse andmisega," vahendab Financial Times Browderi sõnu.

Septembris tunnistas Danske, et nende Eesti filiaalis tegid mitte-residentidest kliendid perioodil 2007–2015 ühtekokku 200 miljardi dollari eest ülekandeid. Danske panga tegevjuht ja pikka aega Eesti filiaalis toimuva eest vastutanud juhatuse liige Thomas Borgen lubas skandaali pärast tagasi astuda ning vallandati eelmisel nädalal.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum