Eesti Panga teatel on Bloombergi artiklis mainitud 900 miljardi euro puhul tegelikult tegu laekunud ja makstud piiriüleste maksete koondmahuga ning see sisaldab Eesti ettevõtete importi ja eksporti ning tavapäraseid finantstehinguid nagu väärtpaberite ostud.

"Kui Eesti ettevõtja müüb piima Leetu või elektroonikakontsern liigutab Rootsist raha Eesti, siis on tegu piiriülese maksega. Seega on eksitav Bloombergi uudises esitatud väide, et 900 miljardi euro puhul on tegu mitteresidentide maksetega," teatas keskpank. "900 miljardi sees on mitteresidentide makseid, kuid mitte ainult. Tegu on piiriüleste maksetega ja Eestis kui avatud väikese majandusega riigis on palju eksporti ja importi. Ekspordi ja impordiga kaasneb raha liikumine üle välispiiri ehk piiriülesed maksed. Pangaklientide makseid välismaalt laekus Eestisse 2008.–2015. aastani 442 miljardi euro eest ja Eestist tehti välismakseid samal perioodil 446 miljardi euro eest."

Eesti Pank selgitas, et piiriüleste maksete seas on kindlasti ka mitteresidentide tehingud, kuid keskpank selle kohta eraldi statistikat ei kogu. Eesti Panga statistika korjab üles info, kas makse tuleb või läheb välisriigi panka või on tegu Eestis tegutsevate pankade vahelise maksega. Aga keskpanga statistikas pole infot selle kohta, kas välisriigi või Eesti pangas on makse algatanud isik Eesti resident või mitteresident.