• OMX Baltic0,15%300,46
  • OMX Riga0,00%892,99
  • OMX Tallinn0,54%2 079,92
  • OMX Vilnius0,42%1 207,56
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,3%8 796,71
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,35
  • OMX Baltic0,15%300,46
  • OMX Riga0,00%892,99
  • OMX Tallinn0,54%2 079,92
  • OMX Vilnius0,42%1 207,56
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,3%8 796,71
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,35
  • 20.09.18, 11:59
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Press: Dansket ootavad suured trahvid

Eile kõigi suuremate ärilehtede portaalide esiuudiseks tõusnud Danske skandaal ei ole veel läbi ning börs valmistub suurteks trahvideks.
Kõige suurem trahv või sanktsioonid võivad Danske panka tabada just USA rahandusministeeriumist (peahoone pildil)
  • Kõige suurem trahv või sanktsioonid võivad Danske panka tabada just USA rahandusministeeriumist (peahoone pildil)
  • Foto: EPA
Financial Timesi börsiküljel märgitakse, et panga suutmatus välja arvutada, kui suur osa 200 miljardist mitteresidentide eurost olid päriselt kahtlane, jääb ka edaspidi panga kohale teadmatuse näol rippuma. Teisalt võis meelt rahustada kinnitus, et ühtegi rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumist ei tuvastatud. Viimast eriti USA uurimistegevuste valguses.
Kui suured trahvid võiksid panka tabada, on praegu ebaselge, aga vaadates börsil toimuvat, siis turg ennustab 36 miljardi Taani krooni ehk 6 miljardi dollari suurust lööki.
USA võib oma uurimise käigus algatada ka kriminaaluurimise, märgib Briti ärileht ja meenutab, et HSBC pidi 2012. aastal prokuratuuriga kokkuleppe saamiseks maksma 2 miljardi dollari suuruse trahvi.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Danske pank ei suutnud uurimisega varasemale tegevusele joont alla tõmmata.
Financial Times
Paljut, mis pangas tegelikult toimus, me endiselt ei tea, sest eilne ülevaade oli vaid kokkuvõte 300-leheküljelisest auditist, mida pank lubas täpsemalt jagada kõigi asjakohaste finantsjärelevalve asutustega.
Wall Street Journal märgib, et Danske probleemid peaks muret valmistama kogu Taanis, sest pangas on kolmandik kõigist hoiustest ning seda peetakse pangaks, mis on liiga suur, et sel lasta pankrotti minna.
Lahtine on endiselt küsimus, kui suureks võivad osutuda trahvid ning kas nendeks piisab näiteks sellest 800 miljonist dollarist, mille Taani finantsinspektsioon käskis pangal kõrvale panna. Uuritakse panka ju nii USAs, Taanis kui ka Eestis.
Raportist selgub, kuidas ühes väikeses riigis Euroopa idapiiril sai tilluke pangafiliaal, mille peakontor oli kuuekorruselises majas napsupoest risti üle tee, massiivseks tagaukseks, mille kaudu pettustest kahtlustatavad venelased said oma raha tuua eurotsooni.
Wall Street Journal
Taani prokuratuur kinnitas lehele, et nende uurimistulemusi on oodata järgmisel aastal.
Põhiline risk tuleb aga ikkagi USAst, kus rahandusministeerium võib teha pangale trahvi või siis lihtsalt keelata USA järelevalve alla kuuluvatel pankadel arveldada Danskega dollarites. Danske dollarimaksed toimuvad nimelt läbi USA pankade.
USA rahandusministeeriumi ametnikud kinnitasid, et nende töö eesmärk on läbi lõigata kõik Euroopasse suunduvad rahavood, mida seostatakse Venemaa oligarhidega.
4 miljardit Taani krooni ehk 536 miljonit eurot
Nii suur on trahv, mille võiks pank saada Taanist, kirjutab Bloomberg. Tegemist oleks kõigi aegade suurima trahviga, mis Taanis pankadele on määratud. Taani äriminister Rasmus Jarlovi sõnul oleks see trahv nii suur juhul, kui selguks, et Eestis teenitud 1,5 miljardi kroonine kasum teeniti tõesti mustalt rahalt.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 23 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele