Olympicu lahingus vahendeid ei valita

Äripäeva käsutusse jõudis eelmisel nädalal investeerimispankuri ja Olympicu väikeaktsionäride konsortsiumi esindaja Arvo Halliku aprilli lõpus Novalpina asutajale Stephen Peelile saadetud kiri. Muuseas, mitte ainult Äripäeval - kirja või osa sellest on näidatud ilmselt paljudele toimetustele, näiteks kirjutas sellest oma sahinate rubriigis hiljuti Eesti Ekspress.

Kirja toon, mida Hallik nüüd nimetas esimese kontakti otsimiseks, oli jõuline. Ta teatas, et esindab Olympicu väikeaktsionäride konsortsiumi, sh East Capitali, Firebird, Invescot ning ka SEBi, Trigonit ja LHVd. Hallik pakkus Peelile välja, et mõistlik oleks jõuda kokkuleppele ja mitte hakata protsessima. Ta kinnitas samas, et väikeaktsionärid on valmis ka pikaks kohtuvaidluseks, kui Novalpina neile vastu ei tule.

Hallik ütles kirjas ka otse välja, et börsi noteerimiskomisjonis on konsortsiumil n-ö oma mees - advokaadibüroo Derling partner Hannes Vallikivi. "Ta töötab meie heaks, on varem komisjoni juhtinud ja on praegu selle liige. Me teame, kuidas komisjon oma otsuseid langetab ja mis on teiste liikmete seisukohad," ütles Hallik.

Vallikivi ise rääkis juba septembri keskel Postimehele, et taandas end Olympicu küsimuse arutamisest. "Ma ei osalenud ega hääletanud ja lahkusin istungilt, samamoodi ka Sven Papp," kinnitas Vallikivi toona. Ellex Raidla partner Papp esindas Olympicu suuraktsionäre Armin Karu ja Jaan Korpusovi.

Hallik võttis kirjas jutuks ka poliitika. Parasjagu käis hoogne valmistumine Tallinna Sadama IPOks, mille taga oli valitsuse soov tuua börsile rohkem investoreid. "Meie hinnangul ei luba komisjoni liikmed ja poliitikud (Olympicu) börsilt äraviimist vahetult enne IPOt, kuna see selgelt kahjustab investorite huve ja loob halva pretsedendi. Me kavatseme komisjoni selles osas tugevalt survestada. Seega pole börsilt lahkumine tõenäoline," sõnas Hallik.

Nii läkski, nagu Hallik ennustas. Börsi noteerimiskomisjoni kõneisik Tõnu Vanajuur ütles Äripäevale juunis, et otsus mitte lasta OEG-l börsil noteerimist lõpetada tehti investorite huvides ning suurema läbipaistvuse tagamiseks.

Halliku kirja ehk kõige põnevamad laused on aga kaks viimast. "Juhin tähelepanu, et me pole seni kasutanud meediat, poliitikuid, (mõjutanud tehingut) finantseerivat panka jne, et jätta ruumi pragmaatilisematele lahendustele. Ma loodan, et me ei peagi seda tegema," märkis Hallik.

Tekib küsimus, mida tähendab "poliitikute kasutamine". Teadupärast on Hallik Kaja Kallase elukaaslane - nii spinniti asja Äripäevale. Mees ise aga kinnitas, et viitas pigem üldisele poliitilisele hoiakule.

"Loomulikult on teada, et mina olen ühe poliitikuga seotud, aga see polnud selles võtmes," ütles Hallik. "Minu mõte oli öelda, et foon Eestis on pigem selles suunas, et poliitikud on kapitaliturgude avamise poolt. Kui teie lähete ja tõmbate aktsionäridelt ähvarduskirjaga vaiba alt ära, siis poliitikutele on see vist ka vastukarva. Ise olime ka Tallinna Sadamas osalised (Halliku firma Superia Corporate Finance nõustas IPOt - toim) ja nägime, et lõpuks ometi riik toob turule midagi. Kui nüüd teisest küljest tuleb ülevõtja, kes ütleb, et müüge või võtan teilt aktsiad käest ära, heal juhul saate kinnises ettevõttes aktsiad või halval juhul võtan üle - see ei ole nagu hea turupraktika," rääkis ta.

Hallik kinnitas, et tema teada ei ole konsortsium poliitikuid mõjutanud. "Arvestades käimasoleva ülevõtmisprotsessi kestvust, ei oleks sellisel mõjutamisel mõtet, kuna seadusandlikud protsessid on oluliselt pikema vältega," märkis ta.

Vähe lootust

Esialgsest kirjast on möödas üle viie kuu - kas vahepeal on õnnestunud Novalpinaga üldse läbi rääkida? Hallik tunnistas, et praktiliselt mitte. "See on keerukas. Meil on oma agenda, neil oma. Nüüd viimasel ajal mingid kõnelused on olnud, aga väga lühikesed," ütles ta. Teadupärast meenutas ka septembrikuine aktsionäride üldkoosolek rohkem lahingut.

On tal veel lootust, et vaidlus laheneb väikeaktsionäridele soodsalt? Hallik möönis jällegi, et mitte eriti. Juhul kui ülevõtmine jõustub, on aktsionäridel võimalik algatada kohtuvaidlus selle üle, kas Novalpina poolt määratud hüvitis oli õiglane või mitte. "Pole märke olnud, et 25% ettevõtte väärtusest kuskile ära kadunud on." märkis Hallik kibedalt uue 1,4-eurose pakkumise kohta. Edasise osas võetakse otsused vastu, kui on selge, kas ülevõtmine jõustub.

"Squeeze-out'i vaidlustamist, kui pole just protseduurireeglite vastu eksitud, saab teha ainult läbi hinnavaidluse. See on pikk ja keerukas protsess ja kohtupraktika Eestis on väga õhuke," sõnas ta.

Hallik teab, millest räägib, sest on sarnases vaidluses varem esindanud tugevamat poolt. "Eesti Telekomis olin ise ka osaline, olime siis Telia poole peal. Kohtuvaidlus võttis palju aega, jõudis mingi lahendini, aga ma ei tea, kas see kellelegi midagi andis..." sõnas ta.