Meelis Mandel • 6. oktoober 2018
Jaga lugu:
Ümbrikupalkadega tuleb võidelda.  Foto: Reuters/Scanpix

Maksuamet laiendab ümbrikupalkadega võitlemisel haaret

Ümbrikupalkade maksmise trend on viimasel aastal kasvanud - kontrollkäike intensiivistav maksu- ja tolliamet paneb probleemi lahendamisel üha rohkem vastutust töö tellijatele.

„Kui võrrelda 2016. aastat eelmise aastaga, siis näeme negatiivset trendi – ümbrikupalga saajate arv arv on suurenenud ning seega on probleem süvenev,“ tõdes Maksu- ja Tolliameti maksuauditi üksuse juht Oscar Õun Äripäeva raadio saates Maksu- ja Tolliamet annab nõu. „Ükski Euroopa riik pole suutnud täna ümbrikupalga probleemi ära lahendada, tegemist on nagu väikest viisi epideemiaga ning eks see ole ka hoiakute küsimus, sest ümbrikupalga saamine tundub inimestele täna just kui normaalsus.“

Kuigi kõige rohkem torkab ümbrikupalkade maksmisega silma ehitussektor, on probleem Õuna kinnitusel laialdasem. „Sularaha liigub tihti palju ning valdavalt pole ühtegi sektorit, kus probleemi üldse ei oleks,“ nentis ta. „Ehitussektor on samas hästi kompleksne, seal on lisaks hankijale ja peatöövõtjale väba pikad alltöövõtuahelad ning vastutus seetõttu hajub – hankija võib maksta peatöövõtjale korraliku hinda, millega saaks ka maksukohustuse ära täita, kuid ahelas see raha kaob lihtsalt kuhugile.“

Vastutus hankija õlule

Ümbrikupalkade maksmist soodustab endiselt olukord, et kõik osapooled tunnevad end selle tulemusel võitjatena. „Töötaja saab rohkem raha kätte, tööandjal on väiksemad tööjõumaksud ning usutakse, et riik saab ju ka ikkagi osa raha kätte – pikas perspektiivis saeme oksa, kus me istume,“ ütles Õun. Probleemi lahendamisel peab maksuamet tähtsaks koostööd hankijate ning peatöövõtjategga. „Meie küsimus on, kuidas oleks peatöövõtja huvitatud, et alltöövõtjad oleks ausad ega varastaks riigi tagant,“ rääkis Õun.

Selleks, et peatöövõtjal ja ka hankijal oleks parem ülevaade objektil toimuvast ning seal toimetavate allhankijate tegevusest, peab hankija alates selle aasta jaanuarist kontrollima riigihangete korral pakkuja ja tema alltöövõtjate keskmisi töötasusid, mis võiks olla vähemalt 70 protsenti sektori keskmisest. Kui töötasud jäävad alla nimetatud piiri, tuleb küsida põhjendust. „Riigihanked on fookuses, et riigi rahaga ei toidetaks varimajandust,“ selgitas Õun.

Maksu- ja Tolliameti teise maksuauditi üksuse juhi Merle Siibaki sõnul väljastavad keskmise palga tõendit nemad ning selle küsimine aitab lisaks paremale maksulaekumisele tagada ka ausat konkurentsi erinevates sektorites. Samuti väheneb mõistlikku palka makstes alampakkumiste tegemise tõenäosus. Veel rõhutab Siibak vajadust tõsta inimeste maksumoraali. „Kodanikuks olemine ei ole ainult õigus ja privileeg, vaid ka kohustus panustada riigi toimimisse,“ selgitas ta. Selleks tehakse täiendavalt koostööd erinevate erialaliitudega ning suurendatakse ka vahelejäämise riski maksudest kõrvale hoidmisel.

Võimalus ka eratellijale

Palgatõendit saavad Siibaki kinnitusel nõuda ka kõik eratellijad. „Kui on tahtmine, et ehitustöid tegevad inimesed saaksid väärikat palka, siis on selle tõendi küsimine mõistlik, kui palgatase on madal, võib olla ümbrikupalga risk,“ rõhus Siibak ka ettevõtjate moraalitundele. „Tellijal võib madala palgataseme juures tekkida ka risk, et kas nii odavalt üldse leiab kvalifitseeritud tööjõudu ning ega see parema pakkumise peale minema ei jookse,“ tõi Siibak näiteid sellest, miks palgatõendi küsimine on kasulik.

Siibaki sõnul on palgatõendite esitamise nõue ehitussektori riigihangetel hakanud ka juba esimesi vilju kandma, mis tähendab, et süsteem töötab. „On näha, et need ettevõtjad, kes varem näitasid miinimumpalga lähedast tasu, on selle tõstnud nüüd kahekordseks,“ tõi ta näite. Samuti pole tema sõnul selle aasta esimesel poolaastal sõlmitud ühtegi ehitustööde hankelepingut, kus poleks esitatud pagatingumus täidetud. „Need, kes tahavad riigihankel osaleda, neil on kindlasti lihtsam kui nad ei pea hankijale selgitusi jagama,“ tõdes Siibak.

Ainsa probleemina toob Siibak välja, et tänaseks pole veel lõpuni aru saadud, et palgatõendi küsimine on riighanke puhul kohustuslik alati. „Paljud saavad aru, et tuleb küsida siis, kui tegemist on alapakkumisega, kuid tegelikult kohustab riigihankeseadus palgatõendit alates 150 000 eurostest hangetest igal juhul küsima,“ rõhutas Siibak. Ta lisas, et see kehtib ka pakkumuses nimetatud alltöövõtjate puhul.

Tehakse kontrollkäike

Ümbrikupalkadega võitlemiseks teeb maksu- ja tolliamet ka kontrollkäike erinevatele objektidele. „Oleme käinud nii põllumajandus- kui ehitussektori ning ka teenindussektori ettevõtetes, eraldi tähelepanu all olid aga eraisikutest tellijatega eramuehitused,“ rääkis Õun. „Hooajalised järelvalve tegemised on meil regulaarsed, sest suveperioodidel rikkumiste arv tõuseb märgatavalt.“

Õun rõhutas, et töötamisena tuleb registreerida ka see, kui sõbra aitamise eest saadakse töötasu. „Palgamaksjal tuleb väljamaksed igaljuhul deklareerida ning tasuda neilt ka tööjõumaksud,“ selgitas ekspert. „Meie eesmärk pole kedagi teolt tabada, vaid inimesi harida – seetõttu oleme kontrollkäikudest ka ette teavitanud ning andnud mõista, et ajage oma asjad korda – see on võimalus ausaks hakata, kes ei hakka, nende osas oleme karmimad.“

Halduskoormust maksu- ja tolliameti kontrollkäigud märkimisväärselt ettevõtja jaoks suurendada ei tohiks. „Kui kõik on korras ja töötasud on korrektsed, on ettevõtja kokkupuude meiega väga lühike,“ kinnitas Õun. „Kõige tavapärasem töötamise registreerimise kontroll võtab ühe töötaja kohta aega pool kuni 2 minut ning see ei tohiks kedagi kurjaks ajada – üritame ettevõtjaid võimalikult vähe segada, kuid kahjuks neid andmeid mujalt koguda ei saa kui ettevõtja tegevuskohast,“ rääkis ekspert.

Siiski märkis Õun, et maksuameti fookuses on vaid need, kelle eesmärk on äritegevus. „Kui lähed seenele ja poole pärast sõbrale ära müüd, siis maksuamet sind kiusama ei tule,“ kinnitas ta. „Meie jaoks on oluline aru saada, millal on tegemist püsiva majandustegevusega ning reguleerida seda, et teised ettevõtted saaksid tegutseda ausas konkurentsis ja võrdsetes turutingimustes,“ lõpetas Õun.

Kuula saadet:

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas