Maksuamet laiendab ümbrikupalkadega võitlemisel haaret

Ümbrikupalkade maksmist soodustab endiselt olukord, et kõik osapooled tunnevad end selle tulemusel võitjatena. „Töötaja saab rohkem raha kätte, tööandjal on väiksemad tööjõumaksud ning usutakse, et riik saab ju ka ikkagi osa raha kätte – pikas perspektiivis saeme oksa, kus me istume,“ ütles Õun. Probleemi lahendamisel peab maksuamet tähtsaks koostööd hankijate ning peatöövõtjategga. „Meie küsimus on, kuidas oleks peatöövõtja huvitatud, et alltöövõtjad oleks ausad ega varastaks riigi tagant,“ rääkis Õun.

Selleks, et peatöövõtjal ja ka hankijal oleks parem ülevaade objektil toimuvast ning seal toimetavate allhankijate tegevusest, peab hankija alates selle aasta jaanuarist kontrollima riigihangete korral pakkuja ja tema alltöövõtjate keskmisi töötasusid, mis võiks olla vähemalt 70 protsenti sektori keskmisest. Kui töötasud jäävad alla nimetatud piiri, tuleb küsida põhjendust. „Riigihanked on fookuses, et riigi rahaga ei toidetaks varimajandust,“ selgitas Õun.

Maksu- ja Tolliameti teise maksuauditi üksuse juhi Merle Siibaki sõnul väljastavad keskmise palga tõendit nemad ning selle küsimine aitab lisaks paremale maksulaekumisele tagada ka ausat konkurentsi erinevates sektorites. Samuti väheneb mõistlikku palka makstes alampakkumiste tegemise tõenäosus. Veel rõhutab Siibak vajadust tõsta inimeste maksumoraali. „Kodanikuks olemine ei ole ainult õigus ja privileeg, vaid ka kohustus panustada riigi toimimisse,“ selgitas ta. Selleks tehakse täiendavalt koostööd erinevate erialaliitudega ning suurendatakse ka vahelejäämise riski maksudest kõrvale hoidmisel.

Palgatõendit saavad Siibaki kinnitusel nõuda ka kõik eratellijad. „Kui on tahtmine, et ehitustöid tegevad inimesed saaksid väärikat palka, siis on selle tõendi küsimine mõistlik, kui palgatase on madal, võib olla ümbrikupalga risk,“ rõhus Siibak ka ettevõtjate moraalitundele. „Tellijal võib madala palgataseme juures tekkida ka risk, et kas nii odavalt üldse leiab kvalifitseeritud tööjõudu ning ega see parema pakkumise peale minema ei jookse,“ tõi Siibak näiteid sellest, miks palgatõendi küsimine on kasulik.

Siibaki sõnul on palgatõendite esitamise nõue ehitussektori riigihangetel hakanud ka juba esimesi vilju kandma, mis tähendab, et süsteem töötab. „On näha, et need ettevõtjad, kes varem näitasid miinimumpalga lähedast tasu, on selle tõstnud nüüd kahekordseks,“ tõi ta näite. Samuti pole tema sõnul selle aasta esimesel poolaastal sõlmitud ühtegi ehitustööde hankelepingut, kus poleks esitatud pagatingumus täidetud. „Need, kes tahavad riigihankel osaleda, neil on kindlasti lihtsam kui nad ei pea hankijale selgitusi jagama,“ tõdes Siibak.

Ainsa probleemina toob Siibak välja, et tänaseks pole veel lõpuni aru saadud, et palgatõendi küsimine on riighanke puhul kohustuslik alati. „Paljud saavad aru, et tuleb küsida siis, kui tegemist on alapakkumisega, kuid tegelikult kohustab riigihankeseadus palgatõendit alates 150 000 eurostest hangetest igal juhul küsima,“ rõhutas Siibak. Ta lisas, et see kehtib ka pakkumuses nimetatud alltöövõtjate puhul.