Paide festivalil poliitikute debatt võib olla, aga riigikogus peab olema

Õigusloomele ja esinduskogudele keskenduvate uuendusettepanekute eesmärk on muuta riigikogu tegeliku poliitilise debati keskuseks ja suurendada rahva osalust riigi juhtimises, teatas sihtasutus. Tehakse ettepanek muuta riigikogu valimiste nimekirjad avatuks ja võrdsustada valmisringkondade suurus. Samuti peetakse vajalikus piirata oluliselt uute õigusnormide vastuvõttu ning vähendada õigusloomega tegelevate ametnike arvu järgmise kaheksa aasta jooksul 50%.

Riigireformi Sihtasutuse nõukogu liikme Raivo Vare sõnul on oluline muuta meie esinduskogud tõhusamaks. “Me soovime, et tulevikus saaks valija hääl rohkem kaalu ning riigi arengut kujundatakse avalikult meie silme all ja parimal võimalikul viisil. Erakondade tagatoapoliitika mõju peab vähenema ning riigikogu peab muutuma targemaks ja tõhusamaks,” ütles Raivo Vare.

“Ühe sammuna näeme ette viia riigikogu valimised läbi avatud nimekirjadega. Juhul, kui riigikogu valimised jätkuvad siiski suletud nimekirjade alusel, tuleb riigikogu uuenemise tagamiseks piirata järjestikku riigikogu liikmeks oleku aega kahe koosseisuga. Samuti teeme ettepaneku ühtlustada riigikogu ja kohalike omavalitsuse volikogude valimiste tsükkel selliselt, et mõlema esinduskogu valimised toimuksid ühes kalendriaastas, riigikogu valimised märtsis ja kohalike omavalitsuste volikogude valimised oktoobris,” selgitas Raivo Vare.

Riigireformi Sihtasutuse sisutiimi eksperdi, riigi- ja haldusõigusele spetsialiseerunud advokaadi Kristel Urke sõnul on väga oluline suurendada rahva osalemist riigi juhtimisel. “Me soovime oma ettepanekutega innustada riigikogu sagedamini küsima rahva arvamust ning tegema üleriigilisi rahvaküsitlusi. Rahvaküsitlused ja -hääletused peaksid kujunema riigi valitsemise ja oluliste otsuste langetamise loomulikuks osaks. Selleks teeme ettepaneku sätestada rahvaküsitlus nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil ning samuti viia õigusesse sisse kohalik rahvaalgatus ja kohalik rahvahääletus,“ ütles Kristel Urke.

Sihtasutuse nõukogu esimehe Jüri Raidla sõnul peab valitsuse asemel kujunema tegeliku poliitilise debati ja võimu keskuseks riigikogu. „Olulised poliitilised valikud peavad alguse saama riigikogust. Erakondade esimeeste debatid Paide arvamusfestivalil võivad olla, aga riigikogus need peavad olema,“ sõnas Raidla.

Raivo Vare hinnangul on Eestis hädavajalik vähendada ka reegleid ja õigusnorme. “Neid peab olema ainult niipalju, kui vältimatult vajalik. Normid olgu selgelt sõnastatud ja igale inimesele arusaadavad ka õiguseksperdi abita. Meie arvates tuleb õigusloomes kehtestada põhimõte, mille kohaselt seatakse iga uue koormava õigusnormi kehtestamisel eesmärgiks vähemalt kahe vana samaväärse õigusnormi tühistamine. Tervikuna aitab aga massiivset õigusloomet vähendada sellega tegelevate ametnike arvu jõuline kärpimine. Me näeme, et järgmise kaheksa aastaga võiks õigusloomega tegelevaid ametnikke arvu kärpida isegi 50%,” täiendas Vare.

Sihtasutus avalikustab töö tulemuse www.riigiuuendus.ee veebilehel kolmes etapis – järgmisena avalikustatakse 29. oktoobril täitevvõimu osa, mille fookuses on ettepanekud valitsuse ja ametkonna töö ümberkorraldamiseks ning viimasena 45. nädalal kohtuvõimu ja põhiseaduslike institutsioonide osa. Valmis saab reformipakett 21. novembriks ja antakse üle kõigile riigikogus esindatud erakondadele ning presidendile. Järgmise etapina algab töö riigireformi kontseptsiooni elluviimise ettevalmistamiseks,

Riigireformi Sihtasutuse asutajad on Eesti ettevõtjad Andres Saame, Armin Kõomägi, Enn Kunila, Hannes Tamjärv, Heldur Meerits, Jaak Nigul, Jaan Pillesaar, Jaanus Otsa, Jüri Käo, Jüri Mõis, Koit Uus, Lembit Lump, Mark Berman, Mati Polli, Olari Taal, Olav Miil, Parvel Pruunsild, Peeter Mänd, Priit Kessa, Priit Piilmann, Raivo Hein, Tiina Mõis, Tiit Pruuli, Tiit Kuuli, Toomas Sildmäe, Viljar Arakas ja Vjatšeslav Leedo.