Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtjad sisserändekvoodi tükeldamisel sügavat mõtet ei näe

    Ülemiste Keskuse juht Guido PärnitsFoto: Andras Kralla

    Eile kirjutas ERRi uudisteportaal plaanist jagada sisserände piirarv osadeks nii, et ehitus ja töötlev tööstus ei kahmaks elamislubade enamikku endale, vaid neid jaguks ka teistele elualadele. Äripäevaga vestelnud ettevõtjad kahtlevad säärase jaotamise mõistlikkuses ning endiselt nähakse vajadust suurendada kogu kvooti.

    Ülemiste Keskuse juhi Guido Pärnitsa sõnul peaks kvoodi tükeldamise põhimõtted igal juhul hoolikalt läbi mõtlema, et plaanist rohkem kahju kui kasu ei tõuseks. "See proportsioon tuleb väga targalt jagada, mitte nii, et lööme kiriku keset küla," märkis ta. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus kvooti jagatakse osadele liiga palju, teistele aga jällegi liiga vähe.
    Hakatakse otsima, kuidas töötajaid poolillegaalselt sisse tuua
    Pärnits tõdes, et võõrtööjõu nappus on ka tema sektoris – teeninduses – probleem. Praegu konkureerivad tema sõnul tööandjad töötajate pärast, töötajad omavahel aga mitte. "Tööjõupuudus tähendab tööjõu voolavust. Inimesed ei hari ennast, ei suurenda kompetentsi, sest nad saavad selle töö igal juhul kätte. Siis ei ole positsiooni kvaliteet enam see, milline ta võiks olla. Asi taandub selleni, et Eesti inimene, kes vääriks paremat teenindust, saab kehvema. Tööjõuturul peab olema konkurents, kui me ei suuda seda sisemiselt tekitada, siis võtame seda mujalt," arvas Pärnits.
    Ta märkis ka, et hoolimata seadustes paika pandud piirangutest tulevad inimesed Eestisse töötama niikuinii – parem on tegelik olukord legaliseerida. "Kui sul on liiga ranged piirangud, siis häda ajab härja kaevu – hakatakse otsima, kuidas töötajaid nii-öelda poolillegaalselt sisse tuua. Legaliseerime selle asja ära, paneme mõistliku kontrolli peale, aga inimesi hoida vabas maailmas mingist kohast eemal, et ärge siia tulge – see ei ole nagu pikk mõtlemine," märkis Pärnits.
    Probleemi näeb ta praegu ka näiteks ehitussektoris, kus on populaarseks saanud renditööjõu vahendusfirmade kasutamine. "Kas meil on siis vaja ehitajaid tuua Eestisse Poola vahendaja kaudu, kes riisub mingi lisaväärtuse ära," tõi ta näiteks.
    Pärnitsa meelest võib tööjõupuudus halvimal juhul osutuda lausa majanduskriisi katalüsaatoriks. "Kui mul ei ole inimesi, ma ei saa äri teha, aga ma olen teinud investeeringuid.... see läheb edasi pankadeni välja ja kuhu iganes," hoiatas ta.
    Hotellide ja restoranide liidu (EHRL) juhatuse esimees Verni Loodmaa ei uskunud samuti plaani mõistlikkusse. "Ei oska väga alla kirjutada sellele. Selle mõttega probleemi ei lahenda ja uut kvaliteeti ei loo. Pigem võiks kvooti suurendada," leidis ta. Loodmaa sõnul muutuvad tööandjate vajadused tänapäeval nii kiiresti, et korra paika pandud protsent kvoodist võib sektori tegelikule vajadusele peagi jalgu jääda. Ta märkis ka, et tegelikult ei võistle majutus- ja toitlustussektor otseselt ehituse ja tööstusega samade inimeste värbamise nimel.
    Kes ees, see mees
    Politsei- ja piirivalveameti ettepanek on järgmise aasta sisserände piirarvu määramisel seda jaotada nii elamisloa taotlemise põhjuse kui selle andmise aluse järgi. Samuti peaks kvooti aasta peale ühtlaselt laiali jagama. Praegu jagatakse elamislube sisuliselt "kes ees, see mees" loogika järgi. Ameti plaan ei vaja seejuures seaduse muutmist – piisab siseministri määrusest.
    "Jaotuse kehtestamisega oleks võimalik tagada, et piirarvu jagub ka sellistes sektorites töötamiseks, kus taotluste maht suur ei ole, aga tööjõuvajadus siiski esineb (näiteks tervishoid ja haridus) ning ka ettevõtlusega tegelemiseks," märkis oma kirjas siseministeeriumile politsei- ja piirivalveameti identiteedi ja staatuse büroo juhataja Margit Ratnik.
    Tänavu on sisserände piirarvu täitumise tõttu juba 344 korral keeldutud tähtajalise elamisloa töötamiseks andmisest ja 14 korral ettevõtluseks elamisloa andmisest. Piirarvu täitumise tõttu on tulnud elamisloa andmisest keelduda ka tervishoiu- ja haridussektoris töötamiseks. Eelmisel aastal täitus sisserände piirarv esimese poolaasta jooksul, tänavu aga juba märtsiks.
  • Hetkel kuum

Portfellihaldus 20 aastat investeerimiskogemust

Olulisemad lood

Karl-Eduard Salumäe: lugupeetud ministrid, äkki leidub mõni mõte
Ideid ja lahendusi, kuidas riigi tulusid kasvatada, peaks valitsuskabinetist praegusest palju rohkem tulema, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Ideid ja lahendusi, kuidas riigi tulusid kasvatada, peaks valitsuskabinetist praegusest palju rohkem tulema, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Särav saatejuht kindlustab tagalat investeeringutega "Olen teinud ka palju vigu"
Peamiselt meelelahutusmaailmast tuntud Kethi Uibomägi mõistis aastate eest, et munad ei tohi olla ühes korvis ei ettevõtluses ega finantsvallas. Täna tegutseb ta mitmel rindel ärimaailmas ja kindlustab tagalat investeerimisportfelli näol.
Peamiselt meelelahutusmaailmast tuntud Kethi Uibomägi mõistis aastate eest, et munad ei tohi olla ühes korvis ei ettevõtluses ega finantsvallas. Täna tegutseb ta mitmel rindel ärimaailmas ja kindlustab tagalat investeerimisportfelli näol.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Helenius börsiettevõtte juhi äkktagandamisest: parem õudne lõpp kui lõputa õudus Täiendatud!
“Parem õudne lõpp kui lõputa õudus,” ütles Soome päritolu ärimees Joakim Johan Helenius, kes on puidkiudplaatide tootja ASi Nordic Fibreboard nõukogu esimees ja suuraktsionär, ettevõtet lühikest aega juhtinud Aigar Kallase tagandamise kohta.
“Parem õudne lõpp kui lõputa õudus,” ütles Soome päritolu ärimees Joakim Johan Helenius, kes on puidkiudplaatide tootja ASi Nordic Fibreboard nõukogu esimees ja suuraktsionär, ettevõtet lühikest aega juhtinud Aigar Kallase tagandamise kohta.
Suurfirmade tippjuhid jätkusuutlikkusest: iPhone’i äraviskamine pole lahendus, pikaajaline strateegia on
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
Osta "katkine" aken: Tesla teeb kunagise fopaa rahaks
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
Raadiohommikus: majanduslangusest, viirusest ja välispoliitikast
Kas järsk majanduslangus viib meid kriisi? Kas COVID on tagasi? Mis toimub Ukraina sõjas? Kas märkida Infortari või mitte? Just neile küsimistele keskendub Äripäeva raadio kolmapäevane hommikuprogramm.
Kas järsk majanduslangus viib meid kriisi? Kas COVID on tagasi? Mis toimub Ukraina sõjas? Kas märkida Infortari või mitte? Just neile küsimistele keskendub Äripäeva raadio kolmapäevane hommikuprogramm.
Raadiohommikus: töötutest, intressidest, keeletehnoloogiast
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis tuleb juttu langevatest intressidest, tööhõive seisust ja perspektiivist, keeletehnoloogiast ning mälumängust.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis tuleb juttu langevatest intressidest, tööhõive seisust ja perspektiivist, keeletehnoloogiast ning mälumängust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.