Kaevandusfirma sai järelevalve kukile

Lääne-Harju vallavalitsuse ehitus-, planeeringute ja keskkonnaosakonna järelevalveametniku Piret Lõokese sõnul oli haldusmenetluse algatamise põhjuseks keskkonnainspektsioonilt saadud info, et Kiirkandur on tiigi rajamisel väidetavalt väljunud ehitusloal märgitud piiridest.

Keskkonnainspektsioonist selgitati, et neile tuli kaebus ja kontrollkäigul salvestatud GPS-koordinaatide kaardile kandmisel ning nende võrdlemisel ehitusloal olevate koordinaatide-järgse piiriga, selguski üle ehitusloas märgitud piiride kaevamine.

Kui karjäärides toimuvat kontrollivad riiklikud järelevalveasutused keskkonnainspektsioon ja tehnilise järelevalve amet, siis tiigi rajamist kontrollib kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalve spetsialist, kuna tiigi kaevamine toimub kohaliku omavalitsuse antud ehitusloa alusel. Seetõttu edastas keskkonnainspektsioon tuvastatud andmed ehitusalase järelevalve teostamiseks Lääne-Harju vallavalitsusele.

Küll viis keskkonnainspektsioon tiigi kaevamise objektil läbi haldusmenetluse ehitusjäätmete – asfaldi, betooni ja pinnase ja juurikate segu – ladustamise küsimuses. See menetlus siiski lõpetati, sest jäätmed likvideeriti vabatahtlikult.

Kiirkanduri juhatuse liige ja üks omanikest Tiit Ploom ütles, et järelevalvemenetluse algatamine on talle teada, aga selle sisu ta kommenteerida ei osanud. „Meil on omal seadmed olemas ja me oleme neid piire kontrollinud ning meie arvates need klapivad. Kui aga menetlusega selgub, et oleme millegi vastu eksinud, siis teeme asjad korda,“ lubas Ploom.

Kiirkanduril on Audeväljas ka üks praeguseks suletud karjäär ning teine hiljuti avatud karjäär. Ploomi sõnul on seal varem olnud vähemalt 5-6 kaebust, kus kas keskkonnaamet või keskkonnainspektsioon on neid kontrollinud ja on selgunud, et kõik on olnud korras. „Küll on olnud kaebusi piiride ületamise kohta, siis kontrollitakse ja selgub, et kõik on korras. Tööaegade peale on kaevatud, pärast selgub, et me ei ole ületanud neid. See on meie alal tavaline,“ lausus Ploom.

Tiigipera kinnistu piirinaaber Ando Eelmaa kirjutas juba kevadel Lääne-Harju vallavalitusele avalduse tiigi rajamisel toimuva ehitustegevuse üle järelevalve alustamiseks. Eelmaa hinnangul oli Kiirkandurile väljastatud ehitusluba puudulike andmetega ning ehitusprojekt vastuolus kehtestatud detailplaneeringuga.

Eelmaa sõnul oli ehitusala nihkunud oluliselt lähemale talle kuuluva Perdi kinnistu piirile, samuti ei ole arvestatud detailplaneeringu kooskõlastamisel kirjeldatud kokkuleppega. „Kaevepiir on nihkunud umbes 10 meetrit minu kinnistule lähemale, kui see oli detailplaneeringus näidatud maksimaalne võimalik piir. Projekti kirjelduses on ignoreeritud asjaolu, et Perdi kinnistu on olulises osas piirinaaber ja detailplaneeringu kohaselt oleks pidanud vööndite ulatused täpsustama ja kooskõlastama. Ehitusloa väljastamisel pole projekti vastavust detailplaneeringule kontrollitud,“ selgitas Eelmaa.

Lääne-Harju vallavalitsuse järelevalveametnik Lõoke märkis, et vastavalt ehitusseadustikule võib ehitusloa kehtetuks tunnistada, kui ehitis või ehitamine ei vasta ehitusprojektile, detailplaneeringutele, projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele. „Eks lähiajal selgub, kas ja kuidas menetlus edasi liigub,“ sõnas Lõoke.

Äripäev kirjutas suvel, kuidas Kiirkanduri jokk-(kaevandus)tiik tekitab ebavõrdset konkurentsi.

Keskkonnaministri mõne aasta tagune lubadus panna tiikide rajamise varjus kaevandamistele piir ei takista Harjumaa lõunaosas ASil Kiirkandur vähitiigi rajamist ning materjali müüki kõrvalasuvale maanteeameti objektile.

Konkurendi hinnangul on riik sellise kõlvatu konkurentsi jaoks ukse lahti jätnud. Ebavõrdsuse tiigi ja karjääri rajamise vahel loob peamiselt menetluseks kuluv aeg ja raha.

Harjumaa lõunaosas Keila-Haapsalu maantee äärde jäävas Audevälja külas kaevab AS Kiirkandur umbes 4 hektari suurust vähitiiki ning sealt pärit materjali kasutatakse samas riigimaantee remondil. Juriidiliselt on asjad justkui korras, kuid hulgaliselt küsimusi tekitab selline trikitamine nii kohalikes elanikes kui ka konkurendis.

Sealsamas Audevälja külas karjääri pidava YIT Infra Eesti ASi mäetööde juhi Heini Viilupi arvates ei tohiks asjad Eestis nii käia. „Pakkusime oma karjääri materjali maantee remondi tegijale, kuid napilt kaotasime hinnaga tänu sellele, et konkurendil on seal tiik ja meil ei olnud. Nii lihtne see ongi. Endiselt kasutatakse ära neid kavalaid võtteid, tehakse tiigi nime all asi ära ja siis ongi eelis materjali müügil olemas. See on kõlvatu konkurents,“ ütles Viilup.

Mõne aasta eest lubas tollane keskkonnaminister Marko Pomerants piiri panna üsna massiliseks läinud tiikide rajamisele, mille eesmärgiks oli karjääride rajamise kadalipust möödahiilimise kaudu liiva ja kruusa müümine.

Keskkonnaministeeriumi haldusalasse kuuluv Riigimetsa Majandamise Keskus keelaski tiikidest pärineva ehitusmaterjali kasutamise hangetel. Looduslikud ehitusmaterjalid (liiv, kruus, paekivi) võivad praegu pärineda vaid kehtiva kaevandamisloaga kaevandustest ning looduslike ehitusmaterjalide kasutamise ja nende allikate kohta nõutakse ka aruandlust ehitustööde lõppemisel.

Samasuguse ettepaneku maanteeameti hangetele tegi keskkonnaministeerium ka majandusministeeriumile. Ettepanek aga lükati tagasi, kuna probleemi ei olevat.

„Kuigi ei kontrollita ehitusmaterjali päritolu, tagab põhjalik materjali omaduste kontroll ja selle tõendatus toimivus- ja vastavusdeklaratsioonidega, et avalike teede ehitamises maanteeameti poolt ei kasutata tõenäoliselt kaeveloata karjääridest pärit ehitusmatarjali,“ on keskkonnaministeeriumile vastanud nii majandus- ja taristuminister Kadri Simson kui varem ka majandusministeeriumi energeetika ja ehituse asekantsler Ando Leppiman.

Vastuse sisendi andis ministeeriumile maanteeamet, sest asutuse hinnangul pole täiendavateks hanketingimusteks vajadust. Juba aastaid ei ole maanteeamet oma hangetes ette näinud võimalust loodusliku ehitusmaterjali – liiva, kruusa ja paekivi – tarnimiseks. Siin on peidus aga väike trikk. Kui seesama looduslik ehitusmaterjal sõelutakse fraktsioonidesse, siis maanteeameti käsitluse järgi on tegemist juba ehitustootega, mida võib nende hangetel kasutada. Loomulikult peab see toode vastama standarditele ning kaevise võõrandamiseks peab olema keskkonnaameti luba.

Kiirkanduri juhatuse liige ning üks omanikest Tiit Ploom kommenteeris siis kirjalikult, et ettevõte teostab Lääne-Harju vallas Audevälja külas Tiigipera kinnistul arendusprojekti, milleks on planeeritav vähikasvandus. „ASile Kiirkandur on väljastatud projekti teostamise praeguses etapis ehitusluba tiigi rajamiseks ja vee erikasutusluba. ASi Kiirkandur tegevuse üle Tiigipera kinnistul järelevalvet teostavad asutused ei ole arendusprojekti osas etteheiteid esitanud,“ sõnas Ploom.