Äripäev • 16. november 2018 • 2 min
Jaga lugu:

RKASi projektidirektor: Eestis on liiga vähe tehnosüsteemide insenere

Riigi Kinnisvara ASi projektidirektor Sven Saar  Foto: Raul Mee

Kolmapäeval Arvo Pärdi Keskuses toimunud liginullenergia konverentsil ütles Riigi Kinnisvara ASi projektidirektor Sven Saar, et ehitusprojekti pingelisim faas algab, kui inimesed hoonesse sisse lastakse, sest alles siis selguvad projekteerides tehtud vead. Praegu on kvalifitseeritud tehnosüsteemide insenere Saare sõnul Eestis liiga vähe.

“Praeguste ehitustrendide järgi peaks hoone arhitektuur olema võimalikult kompaktne ja minimalistlik, et keskenduda funktsionaalsusele,” rääkis Saar. “Selleks peavad ehitusprojektid olema läbi mõeldud alates lähteülesandest, et vältida probleeme, mis tekivad hoone reaalsel kasutamisel – siis alles igasugused jamad algavad," lisas ta.

Sven Saar ütles, et koolimaju projekteerides on hoonete energiakulu üha raskem prognoosida, sest pole võimalik arvestada, et sealne tööaeg vaid koolitundidega piirdub. “Järjest rohkem korraldatakse koolimajades laagreid ja seminare, huviringe ning lausa ööbimist. Kuigi projekteerime kõik uued hooned A-energiaklassi märgisega ja paigaldame päikesepaneelid, on näiteks koolide energiatarbimine endiselt tootlusest suurem," selgitas Saar.

Ministeeriumi ühishoone näide on Saare sõnul aga vastupidine: kulud on planeeritust väiksemad, kuna arendaja vastutab hoone haldamise eest ise.

Soome linnateadlase Åsa Hedmani sõnul tuleb eri valdkondade eksperte planeerimisse kaasata juba esimeses faasis. “Nõuded ehitistele ja piirkondadele muutuvad vastavalt ajale ja asukohale. Praktika näitab, et inimesed kolivad üha rohkem linnadesse – Euroopas elab juba üle 75% inimestest linnades ning ülejäänud maailm on sellele järgnemas. Planeerimislahendused peavad algusest peale olema terviklikud ning hõlmama taristut, ehitisi, energiatootmist, veevarusid, jäätmekorraldust, toidutootmist jne," rääkis Hedman.

“Et linnastumine muudab ka nõudlust toidu järele, peab linnaaiandusest juba praegu rohkem rääkima, see peab muutuma planeeringu osaks,” sõnas Åsa Hedman. “Toidutootmine linnas nõuab ruumi – ka siis, kui tegemist on vertikaalaiandusega. Ettevõtted, mis selliseid lahendusi loovad, peaksid juba praegu planeerimisprotsessi kaasatud olema. Nõudlus üle maailma on suur ja kasvab jätkuva tihedama asustusega veelgi.”

Liginullenergia konverentsi korraldab Eesti Arhitektide Liit. Päeva jooksul astuvad üles peamiselt praktikud, lisaks Eestile ka Soomest, Šveitsist ja Norrast. Konverentsi eesmärk on võrrelda võimalusi energiatõhusate majade ja tervete linnaosade kavandamiseks – kõne alla tulevad eelkõige lahendused, millele on Eestis seni vähe tähelepanu pööratud –, ning tuua fookusesse arhitekti roll energiatõhusate hoonete projekteerimisel.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt