Äripäev • 19. november 2018
Jaga lugu:

Pooled eestlased valmis ümbrikupalka saama

Foto: Andras Kralla

Osaliselt või täielikult ümbrikupalga eest töötamist kaaluks raskes olukorras Eestis koguni 54% vastanutest, selgus ülikoolide tehtud uuringu raportist.

Leedu Vaba Turu Instituut tegi koos Estonian Business Schooliga võrdleva uuringu varimajandusest Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Tšehhis ja Rootsis.

Uuringu järgi on varimajanduses osalemine eestlaste seas siiski harvem kui Balti naabritel, aga siiski kaks korda suurem kui Rootsis.

Varimajanduses osalemine on suurim Lätis ja Leedus, kus vastavalt 39% ja 35% küsitletutest tunnistas, et on eelneva aasta jooksul soetanud tooteid või teenuseid, millelt makse ei makstud. Eestis oli küsitluste põhjal mustal turul oste teinute osakaal 28%, mida on siiski oluliselt rohkem kui Rootsis, kus see osakaal oli madalaim (14%).

Mustalt töötamine on kõige levinum Lätis ja Poolas, kus vastavalt 32% ja 31% küsitletutest oli sõpru või perekonnaliikmeid, kes eelneva aasta jooksul olid ümbrikupalga eest töötanud. Eestis teadsid sugulaste või sõprade mustalt töötamisest 25% vastanutest ja kõige vähem Rootsis, 7% küsitletutest.

Hinnaerinevus määrab

Kõrged maksud on peamiseks põhjuseks varimajanduses osalemiseks ja seda kõikides uuringus osalenud riikides. Suurt erinevust musta ja legaalse turu kaupade hinnas pidas peamiseks põhjuseks 89% vastanutest Leedus, 83% juhul Eestis, 75% juhul Lätis 71% juhul Tšehhis, 70% juhul Poolas ja 66% juhul Rootsis. Mustalt turult ostetavaid kaupu iseloomustab kas nende suhteliselt suur osakaal inimeste eelarves (näiteks toit ja riided) või kõrge maksude osakaal lõpphinnas (näiteks tubakas, alkohol ja kütus).

Leedu Vaba Turu Instituudi ekspertide hinnangul on varimajanduse leviku võtmeteguriks inimeste elatustase ja kaupade ning teenuste taskukohasus, mis omakorda on seotud riikide tootlikkuse ja majandusliku olukorraga. Kui riigis sissetulekud kasvavad, muutuvad legaalsed kaubad taskukohasemaks ja eelistatumaks mustale turule.

Maksud tekitavad stiimuli

Uuringu juhi Vytautas Žukauskase sõnul on oluline meeles pidada, et paljud inimesed on valmis varimajanduses osalema, kui nende sissetulek langeb või kui nad oma töökoha kaotavad. Osaliselt või täielikult ümbrikupalga eest töötamist kaaluksid Eestis 54% vastanutest, Lätis ja Leedus veidi vähem, vastavalt 51% ja 53% vastanutest. Majandusraskuste korral kaaluksid mustalt turult kaupade ostmist Eestis 35% vastanutest.

Žukauskas rõhutas, et valitsus ei tohiks maksupoliitika kujundamisel eeldada ainult majanduskasvu, vaid peaks arvestama ka sellega, kuidas inimeste käitumine ja eelistused muutuvad, kui majanduskeskkond peaks halvenema.

LMFI ekspertide hinnangul tekivad tugevad majanduslikud stiimulid, kui ümbrikupalga ja ametliku palga vahe on suur või kui musta turu kaupade või teenuste hind on legaalsest turust odavam. Kui majanduslik olukord on kehv, püsivad need stiimulid hoolimata karmidest karistustest või suurest tõenäosusest vahele jääda. Seetõttu on LMFI hinnangul varimajandusega võitlemisel tähtis mõelda sellele, kuidas maksupoliitika kaudu või bürokraatiat vähendades tuua varimajanduses tegutsevad inimesed legaalsesse sektorisse, mitte karistusmeetmete karmistamisele.

Varimajanduse raportiga saab tutvuda lähemalt siin.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas