• Foto: Scanpix
    Jaga lugu:

    Ettevõtted võtsid usinamalt lühiajalisi laene

    Ettevõtted võtsid oktoobris varasemast aktiivsemalt eelkõige lühiajalisi laene – neid lisandus üle viiendiku võrra suuremas mahus kui aasta eest, teatas Eesti Pank.

    Keskpanga ökonomisti Kirstin Saluveeri sõnul võeti pikaajalisi laene tagasihoidlikumalt, kuid siiski 4% suuremas mahus kui aasta tagasi. Kokkuvõttes kasvas ettevõtete laenude ja liisingute jääk oktoobris aasta arvestuses 6% ja sealjuures suurenes laenuportfelli maht üpris ühtlaselt kõigil suurematel tegevusaladel. Kogu portfelliga võrreldes pisut kiirema laenukasvuga paistsid silma tööstus- ning haldus- ja abitegevusettevõtted.
    2018. aasta vältel on tasapisi tõusnud uute laenude keskmised intressimarginaalid, kuid oktoobris need edasi ei kerkinud. Uute pikaajaliste ettevõttelaenude keskmine intressimäär oli 2,6% ja eluasemelaenude keskmine intressimarginaal püsis 2,5% – mõlemad on mulluse tasemega võrreldes veidi kõrgemad.
    Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste maht kasvas endiselt kiiremini kui laenude ja liisingute jääk. Kuigi aasta tagasi oli hoiuste kasvutempo õige pisut hoogsam, ulatus see oktoobris siiski pea 9%ni. Mitteresidentide hoiuste maht vähenes aastaga veerandi võrra, moodustades oktoobri lõpus 7,4% ettevõtete ja majapidamiste hoiuste jäägist.
    Eluasemelaenu võeti rohkem
    Uusi eluasemelaene võeti oktoobris 136 miljoni euro väärtuses ehk üle 20% suuremas mahus kui aasta eest. Keskpanga teatel tulenes see nii sellest, et uusi laenulepinguid sõlmiti rohkem, kui ka sellest, et keskmine laenusumma kasvas. "See peegeldas vilgast tegevust eluasemeturul ja asjaolu, et kinnisvara on kallinenud," selgitas Saluveer.
    Kuna varasematel kuudel võeti eluasemelaene vähem, siis võis osa laenutehingutest kanduda oktoobrikuusse. See tähendas, et vaatamata sellele, et oktoobris anti uusi eluasemelaene ohtralt, püsis eluasemelaenude jäägi aastakasv sarnaselt selle aasta teistele kuudele 7% lähedal.
    Autoliisingud endiselt menukad
    Majapidamised sõlmisid uusi autoliisingulepinguid sama agaralt kui ennegi. Autoliisingute mahu kasv, mis on juba rohkem kui kolm aastat püsinud kahekohaline, ei näidanud vaibumismärke oktoobriski. Aastataguse ajaga võrreldes suurenes autoliisingute jääk 21% ning peale tehingute arvu kasvu on suurenenud ka keskmine liisingusumma. Muud tarbimislaenud kasvasid märksa aeglasemalt, aastaga 4%.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Aimar Ventsel: Kesk-Aasia õppetund – autoriteet pole jumalast antud
Pikemas perspektiivis on parem mõnevõrra võimu jagada, selmet panna alluvaid ihaldama absoluutset võimu pakkuvat ülemuse ametit, et siis ise sama autoritaarselt kõigile koht kätte näidata, kirjutab Kasahstani värske näite varal etnoloogiadoktor Aimar Ventsel.
Pikemas perspektiivis on parem mõnevõrra võimu jagada, selmet panna alluvaid ihaldama absoluutset võimu pakkuvat ülemuse ametit, et siis ise sama autoritaarselt kõigile koht kätte näidata, kirjutab Kasahstani värske näite varal etnoloogiadoktor Aimar Ventsel.
Euroopa aktsiad alustasid nädalat tõusuga
Euroopa aktsiaturud alustasid uut nädalat korraliku tõusuga, millele aitas kaasa tarbekaupade tootja Unileveri huvi osta Suurbritannia ravimifirma GlaxoSmithKline’i tervishoiuüksus, vahendab Reuters.
Euroopa aktsiaturud alustasid uut nädalat korraliku tõusuga, millele aitas kaasa tarbekaupade tootja Unileveri huvi osta Suurbritannia ravimifirma GlaxoSmithKline’i tervishoiuüksus, vahendab Reuters.
Venemaa gaasijuhe kuumutab Saksamaa koalitsiooni lõhenemist
Venemaalt Saksamaale kulgev gaasijuhe Nord Stream 2 on juba löönud kiilu Saksamaa ja USA vahele ja külvanud lahkarvamusi Euroopas. Nüüd, mil kasvab hirm, et Venemaa ründab Ukrainat, on sellest saanud tüliõun ka Saksamaa valitsuse sees, kirjutab Financial Times.
Venemaalt Saksamaale kulgev gaasijuhe Nord Stream 2 on juba löönud kiilu Saksamaa ja USA vahele ja külvanud lahkarvamusi Euroopas. Nüüd, mil kasvab hirm, et Venemaa ründab Ukrainat, on sellest saanud tüliõun ka Saksamaa valitsuse sees, kirjutab Financial Times.
Tondilossistunud Linnahall ootab uut võimalust
Tallinna Linnahall on oodanud aastaid suletuna renoveerimist ning taas on antud lootust, et hoone võib lõpuks korda saada. Sel puhul külastas Äripäeva fotograaf loodetavasti viimast korda enne ehitustööde algust massiivseks tondilossiks muutunud maamärki.
Tallinna Linnahall on oodanud aastaid suletuna renoveerimist ning taas on antud lootust, et hoone võib lõpuks korda saada. Sel puhul külastas Äripäeva fotograaf loodetavasti viimast korda enne ehitustööde algust massiivseks tondilossiks muutunud maamärki.