Artikkel

    Saaremaa sild oleks praamiühendusest odavam

    Silla ehitamine Saaremaale aitaks säästa aega, mõnekümne aasta pärast ka raha – see tähendaks väiksemat vajadust parvlaevale Piret.Foto: Postimees/Scanpix

    Saaremaale silla ehitamine oleks küll kallis, kuid parvlaevaühenduse opereerimiskulu on nii palju suurem, et mõnekümne aastaga muutuks püsiühendus oluliselt soodsamaks, selgub maanteeameti tellitud uuringust.

    Perioodi 2029–2058 kohta tehtud tasuvusuuringu järgi võidaksid Saaremaalt mandrile ja tagasi sõitvad inimesed ajas aga tund aega: pea pool tundi kiirema sõidu ja ligikaudu pooletunnise ooteaja kadumise abil.
    Silla ehitamine kõige soodsamas asukohas oleks praegustes hindades 265 miljonit ja 2028. aasta eeldatavates hindades 325 miljonit eurot. Hoolduskulu on sellisel sillal 2028. aasta hindades 5 miljonit eurot võrreldes Saaremaa liini opereerimiskuludega, mis kasvavad 2033. aastaks eeldatavasti 12 miljoni euroni.

    Peamised eeldused:

    ehitusperiood: 2029–2032;

    avamisaasta: 2033;

    ületustasu kogumine aastatel 2033–2052 (20 aastat);

    hindamisperiood: 2029–2058;

    silla ehitushind 265 miljonit eurot (2028. aasta hindades 325 miljonit).

    Investeeringud püsiühendusse on 120 miljonit eurot suuremad, kui arvestada, et vahepeal muutub ülevedaja ning arvestada tuleb parvlaevade uute investeerimiskuludega. Opeerimiskulu on silla puhul aga 174 miljonit eurot väiksem. Uuringu koostajad rõhutavad korduvalt, et tulemused sõltuvad tugevasti projekti eeldustest ning erinevate eeldustega võib jõuda oluliselt erineva tulemini.
    Laenuraha oleks soodsaim, erapartnerlus kalleim
    Kõige odavam on finantseerida projekti võimalikult suure võlakoormusega. Võõrkapitali hind on madal ning see aitab jaotada investeeringu rahavood pikemale perioodile. Seevastu suureneb võetava laenu võrra riigi võlakoormus.
    Partnerlus erasektoriga võimaldab õige struktureerimise korral vältida riigi võlakoormuse kasvu ning investeeringukulu tasutakse iga-aastaste maksetega lepinguperioodi jooksul. Finantsanalüüsist selgub, et erasektori partnerluse rahaline mõju on finantseerimisalternatiividest kõige negatiivsem.
    Esimesel juhul muutuksid rahavood positiivseks 10 aastaga, teisel juhul arvestataks igal aastal ligi 12 miljoni euro suuruse väljaminekuga. Võrdluseks: praegu kulub praamiühenduse doteerimiseks 6 miljonit eurot aastas, mis inflatsiooniga korrigeerituna võiks 2028. aastal suureneda 8 miljonini.
    Tugev sõltuvus reisijate arvust
    Tasub silmas pidada, et tasuvuse hindamisel võeti aluseks praeguse liiklusvoo kasvu (1,7 protsenti aastas) jätkumine kogu perioodi vältel, mida peaks veelgi siis turgutama püsiühenduse positiivne mõju. See tähendab, et praeguse 700 000 sõiduki asemel ületaks väina 2050. aasta paiku juba 1,5 miljonit autot ning reisijate arv kasvaks 1,8 miljonilt 3,5 miljonile. Iseasi, kui palju inimesi 30 aasta pärast selles piirkonnas üldse elab.
    Uuringu koostajad märkisid, et liiklusprognoos avaldab mõju kõigis projekti sotsiaalmajandusliku tasuvusanalüüsi kasude ja kahjude kalkulatsioonides, mistõttu on liiklusprognoos määrava tähtsusega tasuvusnäitajate tulemustes.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Anu-Mall Naarits: dialoog tehisajuga – Eesti sport vajab innovatiivset andmepanka
Kui investeeriksime spordiandmete panka saaksime oma SKP kasvatamiseks kasuliku mootori, kirjutab spordiinnovatsiooni teemal tehisintellektiga nõu pidanud Anu-Mall Naarits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kui investeeriksime spordiandmete panka saaksime oma SKP kasvatamiseks kasuliku mootori, kirjutab spordiinnovatsiooni teemal tehisintellektiga nõu pidanud Anu-Mall Naarits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Nordeconi tütar ehitab 30 miljoni eest Tartusse ärikompleksi
Nordeconi kontserni ettevõte Embach Ehitus ehitab Kaarsilla Kinnisvarale Tartus ärihoonete kompleksi.
Nordeconi kontserni ettevõte Embach Ehitus ehitab Kaarsilla Kinnisvarale Tartus ärihoonete kompleksi.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Air France-KLM ja Lufthansa jahivad pankrotistunud lennufirmat
Air France-KLM ja Saksa lennuhiid Lufthansa soovivad mõlemad osta Suurbritannia pankrotistunud lennundusettevõtet Flybe, vahendab Bloomberg.
Air France-KLM ja Saksa lennuhiid Lufthansa soovivad mõlemad osta Suurbritannia pankrotistunud lennundusettevõtet Flybe, vahendab Bloomberg.

Olulisemad uudised

Nädala lood. Kinnisvaramadin Tallinna kesklinnas, vaesuvad vallad ning meditsiinifirma välkpankrot
Äripäeva tellijaid kõnetasid sel nädalal enim lood Venemaa ärimeestest, kes võitlevad Tallinnas kinnisvaraarenduse pärast, ja lugu üleöö pankrotti läinud meditsiinifirmast.
Äripäeva tellijaid kõnetasid sel nädalal enim lood Venemaa ärimeestest, kes võitlevad Tallinnas kinnisvaraarenduse pärast, ja lugu üleöö pankrotti läinud meditsiinifirmast.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.