Kristjan Pruul • 26. november 2018
Jaga lugu:

Saaremaa sild oleks praamiühendusest odavam

Silla ehitamine Saaremaale aitaks säästa aega, mõnekümne aasta pärast ka raha – see tähendaks väiksemat vajadust parvlaevale Piret.  Foto: Postimees/Scanpix

Saaremaale silla ehitamine oleks küll kallis, kuid parvlaevaühenduse opereerimiskulu on nii palju suurem, et mõnekümne aastaga muutuks püsiühendus oluliselt soodsamaks, selgub maanteeameti tellitud uuringust.

Perioodi 2029–2058 kohta tehtud tasuvusuuringu järgi võidaksid Saaremaalt mandrile ja tagasi sõitvad inimesed ajas aga tund aega: pea pool tundi kiirema sõidu ja ligikaudu pooletunnise ooteaja kadumise abil.

Silla ehitamine kõige soodsamas asukohas oleks praegustes hindades 265 miljonit ja 2028. aasta eeldatavates hindades 325 miljonit eurot. Hoolduskulu on sellisel sillal 2028. aasta hindades 5 miljonit eurot võrreldes Saaremaa liini opereerimiskuludega, mis kasvavad 2033. aastaks eeldatavasti 12 miljoni euroni.

Peamised eeldused:

ehitusperiood: 2029–2032;

avamisaasta: 2033;

ületustasu kogumine aastatel 2033–2052 (20 aastat);

hindamisperiood: 2029–2058;

silla ehitushind 265 miljonit eurot (2028. aasta hindades 325 miljonit).

Investeeringud püsiühendusse on 120 miljonit eurot suuremad, kui arvestada, et vahepeal muutub ülevedaja ning arvestada tuleb parvlaevade uute investeerimiskuludega. Opeerimiskulu on silla puhul aga 174 miljonit eurot väiksem. Uuringu koostajad rõhutavad korduvalt, et tulemused sõltuvad tugevasti projekti eeldustest ning erinevate eeldustega võib jõuda oluliselt erineva tulemini.

Laenuraha oleks soodsaim, erapartnerlus kalleim

Kõige odavam on finantseerida projekti võimalikult suure võlakoormusega. Võõrkapitali hind on madal ning see aitab jaotada investeeringu rahavood pikemale perioodile. Seevastu suureneb võetava laenu võrra riigi võlakoormus.

Partnerlus erasektoriga võimaldab õige struktureerimise korral vältida riigi võlakoormuse kasvu ning investeeringukulu tasutakse iga-aastaste maksetega lepinguperioodi jooksul. Finantsanalüüsist selgub, et erasektori partnerluse rahaline mõju on finantseerimisalternatiividest kõige negatiivsem.

Esimesel juhul muutuksid rahavood positiivseks 10 aastaga, teisel juhul arvestataks igal aastal ligi 12 miljoni euro suuruse väljaminekuga. Võrdluseks: praegu kulub praamiühenduse doteerimiseks 6 miljonit eurot aastas, mis inflatsiooniga korrigeerituna võiks 2028. aastal suureneda 8 miljonini.

Tugev sõltuvus reisijate arvust

Tasub silmas pidada, et tasuvuse hindamisel võeti aluseks praeguse liiklusvoo kasvu (1,7 protsenti aastas) jätkumine kogu perioodi vältel, mida peaks veelgi siis turgutama püsiühenduse positiivne mõju. See tähendab, et praeguse 700 000 sõiduki asemel ületaks väina 2050. aasta paiku juba 1,5 miljonit autot ning reisijate arv kasvaks 1,8 miljonilt 3,5 miljonile. Iseasi, kui palju inimesi 30 aasta pärast selles piirkonnas üldse elab.

Uuringu koostajad märkisid, et liiklusprognoos avaldab mõju kõigis projekti sotsiaalmajandusliku tasuvusanalüüsi kasude ja kahjude kalkulatsioonides, mistõttu on liiklusprognoos määrava tähtsusega tasuvusnäitajate tulemustes.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum