OMX Baltic−0,17266,92
OMX Riga−1,49866,71
OMX Tallinn0,141 739,38
OMX Vilnius0,00993,09
S&P 5001,115 459,1
DOW 301,6440 589,34
Nasdaq 1,0317 357,88
FTSE 1001,218 285,71
Nikkei 225−0,5337 667,41
CMC Crypto 2000,000,00
USD/EUR0,000,92
GBP/EUR0,001,18
EUR/RUB0,0093,47

OMX Baltic−0,17266,92
OMX Riga−1,49866,71
OMX Tallinn0,141 739,38
OMX Vilnius0,00993,09
S&P 5001,115 459,1
DOW 301,6440 589,34
Nasdaq 1,0317 357,88
FTSE 1001,218 285,71
Nikkei 225−0,5337 667,41
CMC Crypto 2000,000,00
USD/EUR0,000,92
GBP/EUR0,001,18
EUR/RUB0,0093,47

26.11.18, 11:14

Saaremaa sild oleks praamiühendusest odavam

Saaremaale silla ehitamine oleks küll kallis, kuid parvlaevaühenduse opereerimiskulu on nii palju suurem, et mõnekümne aastaga muutuks püsiühendus oluliselt soodsamaks, selgub maanteeameti tellitud uuringust.

Kristjan Pruul

Silla ehitamine Saaremaale aitaks säästa aega, mõnekümne aasta pärast ka raha – see tähendaks väiksemat vajadust parvlaevale Piret.

Silla ehitamine Saaremaale aitaks säästa aega, mõnekümne aasta pärast ka raha – see tähendaks väiksemat vajadust parvlaevale Piret. Foto: Postimees/Scanpix

Perioodi 2029–2058 kohta tehtud tasuvusuuringu järgi võidaksid Saaremaalt mandrile ja tagasi sõitvad inimesed ajas aga tund aega: pea pool tundi kiirema sõidu ja ligikaudu pooletunnise ooteaja kadumise abil.

Silla ehitamine kõige soodsamas asukohas oleks praegustes hindades 265 miljonit ja 2028. aasta eeldatavates hindades 325 miljonit eurot. Hoolduskulu on sellisel sillal 2028. aasta hindades 5 miljonit eurot võrreldes Saaremaa liini opereerimiskuludega, mis kasvavad 2033. aastaks eeldatavasti 12 miljoni euroni.

Peamised eeldused:

ehitusperiood: 2029–2032;

avamisaasta: 2033;

ületustasu kogumine aastatel 2033–2052 (20 aastat);

hindamisperiood: 2029–2058;

silla ehitushind 265 miljonit eurot (2028. aasta hindades 325 miljonit).

Investeeringud püsiühendusse on 120 miljonit eurot suuremad, kui arvestada, et vahepeal muutub ülevedaja ning arvestada tuleb parvlaevade uute investeerimiskuludega. Opeerimiskulu on silla puhul aga 174 miljonit eurot väiksem. Uuringu koostajad rõhutavad korduvalt, et tulemused sõltuvad tugevasti projekti eeldustest ning erinevate eeldustega võib jõuda oluliselt erineva tulemini.

Laenuraha oleks soodsaim, erapartnerlus kalleim

Kõige odavam on finantseerida projekti võimalikult suure võlakoormusega. Võõrkapitali hind on madal ning see aitab jaotada investeeringu rahavood pikemale perioodile. Seevastu suureneb võetava laenu võrra riigi võlakoormus.

Partnerlus erasektoriga võimaldab õige struktureerimise korral vältida riigi võlakoormuse kasvu ning investeeringukulu tasutakse iga-aastaste maksetega lepinguperioodi jooksul. Finantsanalüüsist selgub, et erasektori partnerluse rahaline mõju on finantseerimisalternatiividest kõige negatiivsem.

Esimesel juhul muutuksid rahavood positiivseks 10 aastaga, teisel juhul arvestataks igal aastal ligi 12 miljoni euro suuruse väljaminekuga. Võrdluseks: praegu kulub praamiühenduse doteerimiseks 6 miljonit eurot aastas, mis inflatsiooniga korrigeerituna võiks 2028. aastal suureneda 8 miljonini.

Tugev sõltuvus reisijate arvust

Tasub silmas pidada, et tasuvuse hindamisel võeti aluseks praeguse liiklusvoo kasvu (1,7 protsenti aastas) jätkumine kogu perioodi vältel, mida peaks veelgi siis turgutama püsiühenduse positiivne mõju. See tähendab, et praeguse 700 000 sõiduki asemel ületaks väina 2050. aasta paiku juba 1,5 miljonit autot ning reisijate arv kasvaks 1,8 miljonilt 3,5 miljonile. Iseasi, kui palju inimesi 30 aasta pärast selles piirkonnas üldse elab.

Uuringu koostajad märkisid, et liiklusprognoos avaldab mõju kõigis projekti sotsiaalmajandusliku tasuvusanalüüsi kasude ja kahjude kalkulatsioonides, mistõttu on liiklusprognoos määrava tähtsusega tasuvusnäitajate tulemustes.

Kristjan Pruul

Seotud lood

Uudised

11.06.18, 07:59

Sadam hoiatab Saaremaa silla dotatsiooni eest

Peamine küsimus Saaremaa silla rajamise mõttekuse ümber seisneb selles, kas ühiskond on valmis sellised dotatsioonisummad leidma, ütles Saaremaa vahel kurseerivat laevaliini juhtiva TS Laevade juht Jaak Kaabel Eesti Päevalehele.

Uudised

04.06.18, 11:08

Hein: Saaremaa silda minu silmad vist ei näe

Valitsuse otsusekindlusetus Tartu tselluloositehasega seab küsimuse alla kõigi Eesti suuremate projektide elluviimise, teadmata tulevikku on lükkunud ka Saaremaa silla valmimine.

Uudised

11.01.18, 21:00

Ettevõtjad tahavad ise Saaremaa silla valmis teha

Ettevõtjad Raivo Hein ja Raivo Kütt tahavad valmis ehitada riigi tegemata jäänud Saaremaad ja mandrit ühendava silla, riigilt ootavad nad jah-sõna.

Sisuturundus

27.06.24, 14:15

Milline on ettevõtte roll riigikaitses? Coop Pank: reservisti palga säilitamine on hea algus

Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.