• Jaga lugu:

    Saaremaa sild oleks praamiühendusest odavam

    Silla ehitamine Saaremaale aitaks säästa aega, mõnekümne aasta pärast ka raha – see tähendaks väiksemat vajadust parvlaevale Piret.Foto: Postimees/Scanpix

    Saaremaale silla ehitamine oleks küll kallis, kuid parvlaevaühenduse opereerimiskulu on nii palju suurem, et mõnekümne aastaga muutuks püsiühendus oluliselt soodsamaks, selgub maanteeameti tellitud uuringust.

    Perioodi 2029–2058 kohta tehtud tasuvusuuringu järgi võidaksid Saaremaalt mandrile ja tagasi sõitvad inimesed ajas aga tund aega: pea pool tundi kiirema sõidu ja ligikaudu pooletunnise ooteaja kadumise abil.
    Silla ehitamine kõige soodsamas asukohas oleks praegustes hindades 265 miljonit ja 2028. aasta eeldatavates hindades 325 miljonit eurot. Hoolduskulu on sellisel sillal 2028. aasta hindades 5 miljonit eurot võrreldes Saaremaa liini opereerimiskuludega, mis kasvavad 2033. aastaks eeldatavasti 12 miljoni euroni.

    Peamised eeldused:

    ehitusperiood: 2029–2032;

    avamisaasta: 2033;

    ületustasu kogumine aastatel 2033–2052 (20 aastat);

    hindamisperiood: 2029–2058;

    silla ehitushind 265 miljonit eurot (2028. aasta hindades 325 miljonit).

    Investeeringud püsiühendusse on 120 miljonit eurot suuremad, kui arvestada, et vahepeal muutub ülevedaja ning arvestada tuleb parvlaevade uute investeerimiskuludega. Opeerimiskulu on silla puhul aga 174 miljonit eurot väiksem. Uuringu koostajad rõhutavad korduvalt, et tulemused sõltuvad tugevasti projekti eeldustest ning erinevate eeldustega võib jõuda oluliselt erineva tulemini.
    Laenuraha oleks soodsaim, erapartnerlus kalleim
    Kõige odavam on finantseerida projekti võimalikult suure võlakoormusega. Võõrkapitali hind on madal ning see aitab jaotada investeeringu rahavood pikemale perioodile. Seevastu suureneb võetava laenu võrra riigi võlakoormus.
    Partnerlus erasektoriga võimaldab õige struktureerimise korral vältida riigi võlakoormuse kasvu ning investeeringukulu tasutakse iga-aastaste maksetega lepinguperioodi jooksul. Finantsanalüüsist selgub, et erasektori partnerluse rahaline mõju on finantseerimisalternatiividest kõige negatiivsem.
    Esimesel juhul muutuksid rahavood positiivseks 10 aastaga, teisel juhul arvestataks igal aastal ligi 12 miljoni euro suuruse väljaminekuga. Võrdluseks: praegu kulub praamiühenduse doteerimiseks 6 miljonit eurot aastas, mis inflatsiooniga korrigeerituna võiks 2028. aastal suureneda 8 miljonini.
    Tugev sõltuvus reisijate arvust
    Tasub silmas pidada, et tasuvuse hindamisel võeti aluseks praeguse liiklusvoo kasvu (1,7 protsenti aastas) jätkumine kogu perioodi vältel, mida peaks veelgi siis turgutama püsiühenduse positiivne mõju. See tähendab, et praeguse 700 000 sõiduki asemel ületaks väina 2050. aasta paiku juba 1,5 miljonit autot ning reisijate arv kasvaks 1,8 miljonilt 3,5 miljonile. Iseasi, kui palju inimesi 30 aasta pärast selles piirkonnas üldse elab.
    Uuringu koostajad märkisid, et liiklusprognoos avaldab mõju kõigis projekti sotsiaalmajandusliku tasuvusanalüüsi kasude ja kahjude kalkulatsioonides, mistõttu on liiklusprognoos määrava tähtsusega tasuvusnäitajate tulemustes.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Kaarel Ots: Tallinna börsil seisab ees mitmekordne kasv
Nasdaq Tallinna börsi juht Kaarel Ots teab kuupäeva ja kellaaja täpsusega, millal jõuab Tallinna Börsi indeks 10 000 punktini. Eilse seisuga on indeks 1953 punkti juures.
Nasdaq Tallinna börsi juht Kaarel Ots teab kuupäeva ja kellaaja täpsusega, millal jõuab Tallinna Börsi indeks 10 000 punktini. Eilse seisuga on indeks 1953 punkti juures.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.