Äripäev • 28. november 2018
Jaga lugu:
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina leiab, et Eesti ettevõtlussektori kogukasumi 21% kasv oli ootuspärane.  Foto: Andras Kralla

Swedbank: tööjõukulu sõi ehitusfirmade kasumi

Kui ettevõtlussektori kogukasum oli tänavu kolmandas kvartalis ligi viiendiku suurem kui mullu samal ajal, siis konkreetsemalt ehitussektoris vähendas kasumit suurenenud tööjõukulu, teatas Swedbank.

"Kuigi ehituses jätkus kolmandas kvartalis tugev müügitulukasv, suurenesid kulud (eriti just tööjõukulud) kiiremini, mis lõpptulemusena vähendas sektori kasumit," selgitas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Tema sõnul oli lisaks ehitusele kasum suurelt vähenenud ka IKT-sektoris.

Eraldi tõi Mertsina välja põllumajandussektori, mis oli kokkuvõttes kahjumis. Tema sõnul oli põllumajandusettevõtete kahjumi põhjus müügitulu kasvu tugev aeglustumine, samas kui kulude kasv kiirenes. "Samas oleks põllumajanduses mõistlik vaadata aastast kasuminumbrit, kuna põllumajandussektori kasum tuleb toetustest, mis võetakse arvele aasta lõpus," lisas ta.

Eesti ettevõtlussektori kogukasumi 21% kasv oli Mertsina sõnul ootuspärane, sest eelmise aasta samas kvartalis vähenes ettevõtete sektori kasum suurelt ning sellest tekkis nüüd ka positiivne baasefekt.

Sarnane muster investeeringutega

Sarnast baasefekti mõju näeb Mertsina investeeringutes. Statistikaameti teatel kasvasid investeeringud kolmandas kvartalis 13%, Swedbanki ökonomisti sõnul andsid erakorralised investeeringud puidutööstuses, transpordisektoris ning rentimisteenustega tegelevates ettevõtetes selle aasta esimesel poolaastal baasefektina tulemuseks investeeringute kahanemise. Selle aasta kolmandas kvartalis sellist negatiivset baasefekti enam ei olnud.

"Ettevõtete investeerimisaktiivsust näitab ka nende laenuportfelli korralik kasv. Ettevõtted märgivad oma investeeringuid kvartalitesse väga erinevalt – mõnikord tehakse seda aastases kokkuvõttes," ütles Mertsina. Ta lisas, et ettevõtete investeeringute osakaal käibes on aga langustrendis ning ka osakaal sektori lisandväärtuses on viimastel aastatel järsult väiksemaks muutunud. "Samas on need jõudnud Euroopa Liidu keskmise tasemeni. Lähiriikidest oli möödunud aastal ettevõtete investeeringute osakaal sektori lisandväärtuses meist väiksem näiteks Lätis, Leedus ja Soomes. Samas kui Rootsis on investeeringute tase meist kõrgem."

Kvartalistatistika ei pruugi olla täpne

Täna avaldatud ettevõtete kvartaliarvestust ehk kiirstatistikat tuleks Mertsina hinnangul võtta esialgsena ja mitte väga täpsena. Tema sõnul näitab viimaste aastate kogemus, et statistikaamet korrigeerib ettevõtete aastase arvestusega neid näitajaid üsna palju – eriti puudutab see investeeringuid, aga ka kvartalite kasumeid.

"Erinevus aasta- ja kvartalistatistika vahel on viimastel aastatel suurenenud. Näiteks on aastase statistika järgi arvutatud ettevõtete investeeringud kvartalites arvutatust ligikaudu poole võrra suuremad. Ettevõtete käivete juures on see vahe ligikaudu kümnendik," selgitas Merstina. "Kui möödunud aasta kevadel näitasid ettevõtete investeeringud SKP arvestuses neli aastat järjest langust, selle aasta kevadel kolm aastat, siis viimased arvestused on ettevõtete investeeringud taandanud kahele aastale."

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas