- OMX Baltic0,59%322,31
- OMX Riga−0,76%968,03
- OMX Tallinn0,71%2 264,3
- OMX Vilnius0,12%1 512,64
- S&P 5000,28%7 712,57
- DOW 301,02%52 495,88
- Nasdaq −0,02%26 424,82
- FTSE 100−0,2%10 711,57
- Nikkei 2250,85%64 621,24
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%92,28
- OMX Baltic0,59%322,31
- OMX Riga−0,76%968,03
- OMX Tallinn0,71%2 264,3
- OMX Vilnius0,12%1 512,64
- S&P 5000,28%7 712,57
- DOW 301,02%52 495,88
- Nasdaq −0,02%26 424,82
- FTSE 100−0,2%10 711,57
- Nikkei 2250,85%64 621,24
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%92,28
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa idumaastik 10 graafikul. Millises linnas on suurim palk?
Euroopa noored tehnoloogiafirmad kasvavad viis korda kiiremini kui Euroopa majandus. Tähelepanuväärne on see, et raha antakse vähematele idufirmadele, kuid palju rohkem korraga, selgub konverentsil Slush avaldatud ülevaatest "The State of European Tech".
Väga suureks rahakaasamiseks loetakse investeeringut, mis ületab 50 miljoni dollari piiri. Selliseid investeeringuid oli 2018. aastal koguni 70. Võrdluseks: 2013. aastal oli selliseid rahakaasamisi ainult kümme.
Nii pole ka ime, et kõvasti on kasvanud nende firmade hulk, mille turuväärtus ületab miljardit dollarit. Ainuüksi sel aastal on nimetatud piiri ületanud 17 firmat, millest üks, Taxify, tuli Eestist.
Alates 2013. aastast on Suurbritannia idufirmad meelitanud 26 miljardit USA dollarit. Teisel kohal on Saksamaa 13,6 miljardi dollariga. Teised riigid jäävad neile kõvasti alla, sealhulgas Eesti, mis on pingerivis 20. kohal ja on kaasanud 358 miljonit USA dollarit.
Palju kõnekam on järgmine graafik, mis näitab, kuidas on muutunud investeeritud kapitali hulk Euroopa linnades. Kui näiteks Amsterdam on vahepeal oma tähtsust kaotanud, siis Tallinn on viimasel aastal uhkelt pead tõstnud.
Eesti paistab silma veel ühes tabelis: nimelt on siinne ettevõtja Taavet Hinrikus eurooplastest üks usinamaid äriingleid, olles investeerinud 16 idufirmasse.
Tegutsemiskohta valides eelistavad idufirmade asutajad paika, kus nad juba elavad või kus neil on head ja kasulikud tutvused. Lisaks loeb teistest enam see, et oleks tööjõudu, teisi sarnaseid firmasid, kliendid, sõbralik ärikeskkond ja hea ligipääs investoritele.
Väga suur osa Euroopa idufirmadest on rahul sellega, kus nad on tegevust alustanud. Nad pigem ei sooviks alustada uuesti teises kohas, kui see võimalus neile antaks.
Kasvab mure tööjõu pärast. Rohkem kui pooled Euroopa idufirmade asutajad tunnevad suurt konkurentsi firmadelt üle maailma. Nii on ka loogiline, et tööjõud on liikuv ja välistööjõu osakaal firmades on suur.
Praegustel andmetel on Euroopas on üle 5,7 miljoni arendaja – seda on 200 000 võrra rohkem kui aasta varem. USAs on arendajaid 4,4 miljonit.
Kõige rohkem liiguvad arendajad Saksamaale ja Suurbritanniasse. Põhjus, miks see nii on, avaldub osalt kindlasti ka järgmiselt kaardilt: seal on kõrgemad palgad.
Hetkel kuum
Maailma 50 parima arvutiteadusi õpetava ülikooli seas on 14 Euroopa ülikooli. Viis neist kuulub maailma kümne parima selliseid erialasid õpetava ülikooli sekka.
Kui aga vaadata, millistest Euroopa ülikoolidest on tulnud kõige rohkem idufirmade asutajaid, paistab silma Cambridge.
Tabelit ei õnnestunud laadida
Tabeli andmete laadimisel tekkis ootamatu viga. Palun proovige mõne aja pärast uuesti.
Teadlasi ja insenere on Euroopas üle 1,8 miljoni, kõige rohkem on neid Saksamaal ja Suurbritannias.
Oluline on teadlaste ja inseneride hulk seetõttu, et investeeringud Euroopa teaduslik-tehnilisse arendusse (deep-tech) on kiiresti kasvanud ja loodetakse selle kasvu jätku. Kui aastal 2013 investeeriti sellistesse firmadesse Euroopas umbes 0,7 miljardi euro jagu, siis nüüd juba üle 4,6 miljardi euro.
Hetkel kuum
Vaata, kes on saanud kõige rohkem toetusi
- ST
Eesti investorid märkisid üle kolmandiku võlakirjadest
Podcastid
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Vaata, kes on saanud kõige rohkem toetusi
Tagasi Äripäeva esilehele