- OMX Baltic0,07%300,58
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,04%1 198,54
- S&P 5001,11%6 092,18
- DOW 301,19%43 089,02
- Nasdaq 1,43%19 912,53
- FTSE 1000,01%8 758,99
- Nikkei 2251,14%38 790,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,96
- OMX Baltic0,07%300,58
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,04%1 198,54
- S&P 5001,11%6 092,18
- DOW 301,19%43 089,02
- Nasdaq 1,43%19 912,53
- FTSE 1000,01%8 758,99
- Nikkei 2251,14%38 790,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,96
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sotsiaalmaksu lae asemel maksuvabastus tippspetsialistidele
Kõigile rakenduva sotsiaalmaksu lae asemel võiks kehtestada maksuvabastuse ainult ajutiselt Eestisse tulnud ekspertidele, arvab Swedbank Eesti juhatuse esimees Robert Kitt.
Sotsiaalmaksu lae kehtestamine on jutuks olnud vähemalt kümme aastat. Tavaliselt joondub argumentatsioon mööda mõnda järgmistest radadest. Esiteks, kõrgepalgalised töökohad loovad väga palju lisandväärtust, millest omakorda võidab kogu ühiskond. Teiseks, Eesti maksukeskkond ei ole atraktiivne siia tulevatele ekspertidele, sest tööjõumaksud on liiga suured. Kolmandaks, needsamad eksperdid ei jää ju niikuinii Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi, mistõttu ei ole õiglane nendelt ka sotsiaalmaksu korjata.
Enne lagede seadmist oleks aga mõistlik uurida, kuidas jaotuvad ühiskonnas palgad ja muud sissetulekud. Itaalia majandusteadlane ja sotsioloog Vilfredo Pareto osundas juba 120 aastat tagasi, et suur osa heaolust on kogunenud väikese hulga inimeste kätte ja seda paljudes erinevates riikides. Eesti ei ole siin mingi erand. Pareto seadus tähendab aga lihtsustatult öeldes, et kõrgepalgalised panustavad sotsiaalmaksu ebaproportsionaalselt palju. Näiteks moodustasid Eestis 2017. aasta sotsiaalmaksust 5% kõrgeima palgaga inimestest 19,05% ja pooled madalaima palgaga inimestest 19,10%.
Need numbrid ütlevad seda, et sotsiaalmaksu lae kehtestamisel on ebaproportsionaalselt suur mõju sotsiaalkassa laekumistesse. Välja pakutud 3500eurone lagi puudutab vaid paari protsenti palgatöötajatest ja viib sotsiaalmaksu laekumistest ligi 70 miljonit eurot. Selle puudujäägi võrra tuleks kas suurendada ülejäänute makseid, vähendada haigekassa kulu, pensione või lastetoetusi või leida täiendavad vahendid riigieelarve muudelt tuluridadelt. Kuna kaks viimast ei ole eriti perspektiivikad, siis tähendab sotsiaalmaksu lae kehtestamine, et väike hulk kõrgepalgalisi võidaks suure hulga madalapalgaliste arvel eeldusel, et kogu kassa sissetulekud ei muutu.
Loomulikult saaks eelarve auke lappida kõrgeima sissetulekuga inimestele kõrgema tulumaksumäära kehtestamisega, kuid see oleks tõeline Pürrose võit: maksukeskkond muutub keerulisemaks, kuid mitte keegi sellest ei võida.
Seega rikub sotsiaalmaksu lagi ühiskonna õiglustunnet. Igasugust lae kehtestamist on ka keeruline hallata, sest seeläbi suureneb maksukogumise kogukulu.
Kuidas jääb välismaiste ekspertidega, kes oma töö iseloomu tõttu Eestis ainult ajutiselt viibivad? Ei ole kuidagi põhjendatud, et nad osaleks sotsiaalkindlustussüsteemis, mille hüvesid nad ilmselt ei naudi. Samuti toovad nad Eesti ettevõtetesse lisateadmisi, mis omakorda loovad suurema lisandväärtusega töökohti.
Seetõttu pakun välja väga lihtsa lahenduse, mis ilmselt on rakendusel mitmes Euroopa riigis. Maksuameti loal võiks just nendele spetsialistidele kehtestada maksulae, mis muudaks Eesti atraktiivsemaks. Maksulael võiks olla ajaline piirang, näiteks maksimaalselt kolm aastat. Selle kuritarvitamise vältimiseks tuleks nende tööandjate ning miks mitte ka töövõtjate nimed avalikustada maksuameti kodulehel.
Kokkuvõtteks, sotsiaalmaksu lae kehtestamine üldise normina ei ole ühiskonna õigluse ega maksutehnilise aspekti tõttu hea valik, kuid maksuvabastus ajutiselt Eestisse tulnud ekspertidele suurendaks kindlasti meie riigi atraktiivsust.
Enimloetud
1
5
Kuidas leida äripartnereid Aasias
Viimased uudised
“Tippkohtumise” saates edukas ettevõtja Reet Roos
Mitmed aktsiad näitavad siiski langust
“Tippkohtumise” saates edukas ettevõtja Reet Roos
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Mullu tegi õlleäri rekordkasumi!
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele
Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
(+372) 667 0111
online@aripaev.ee