Luminor: murdelist aega praegu ei paista

Mööduv aasta oli finantsturgudel üldiselt eelnenud aasta peegelpilt, sest mitme riskantsema vara trend pöördus. Varasem suurimat tootlust näidanud arenevate riikide aktsia- ja võlakirjaturud odavnesid märgatavalt. Globaalsed aktsiaturgude indeksid läbisid aasta jooksul mitu tõusu ja mõõna ning kalendriaasta jäämine positiivse või negatiivse tootluse poolele on detsembri viimaste päevade otsustada.

Taas on kujunenud oluliseks riskide hajutamine. Aktsiaturgude volatiilsusele on pakkunud pehmendust dollari tugevnemine euro suhtes ja turvaliste valitsusvõlakirjade hinnatõus keerulisematel nädalatel. Lisaks on madala riskiga valitsusvõlakirjad ainuke suurim varaklass, mis on hetkeseisuga aasta algusest positiivse tootlusega.

Varahindades esile kerkinud kõikumiste taga on sündmusterohke aasta. Kuigi suurimate tööstusriikide majandusnäitajad on tugevnenud, siis finantsturud on tulevikku vaatava mehhanismina muutunud ettevaatlikuks. Põhjuseid selleks on piisavalt – tugev surve palkadele Ühendriikides tekitas inflatsioonimuresid, see omakorda kergitas ootusi dollari intresside tõusuks, mis olid peamiseks ajendiks 1. kvartali aktsiahindade korrektsioonis.

Föderaalreserv on viimase kolme aastaga keskseid intresse juba oluliselt tõstnud ning rahapoliitika on tugevalt karmistunud, pannes turud muretsema selle võimalike tagasilöökide pärast. Lühiajalise raha hinnatõus koos krüptovaluutade järsu kursilangusega on seadnud surve alla viimastel aastatel maailma aktsiaturge vedanud tehnoloogia suurfirmade aktsiad. Kuid uusi aktsiaturgude eestvedajaid näha ei ole. Enamgi veel, intressitõusu kiiremat toimet tundva pangandussektori aktsiad on langustrendis nii USAs kui ka Euroopas.

Märkimisväärseid probleeme on finantsturgudele tekitanud poliitiline risk – USA ja Hiina kaubandussõda, edusammudeta Brexit ja euroala ohustav eelarve defitsiit Itaalias. Eriti kaubandussõda on teema, mis võib põhjustada pikaajalisemat kahju.

Investorite arvates on eeloleval aastal suurimaks ohuks, et USA keskpank kordab varasemaid vigu, tõstes liiga kaua intresse, ning see viib riigi majanduse kõrgseisust kiire kasvu aeglustumiseni. Seetõttu on uuel aastal terav tähelepanu inflatsiooni, majanduskasvu ja rahapoliitika tasakaalul, vahest enim viimase 10 aasta jooksul. Jätkuvalt on USA ja Hiina kaubandussõda oluline tegur, samuti on esiplaanil Brexiti ja euroala poliitilised arengud, mis kõik võivad turgude meelestatust mõjutada.

Positiivse poole pealt on mööduva aasta teises pooles hindade languse läbi teinud aktsiaturgude fundamentaalarengud suhteliselt tugevad. Üldine ettevõtete kasumite kasv Ühendriikides ja mujal maailmas on tugev, toetudes nii viimase 10 aasta tugevaimale majanduskasvule kui ka tehnoloogia kiirele arengule. Seetõttu on aktsiaturgude fundamentaalne hinnatase uude aastasse jõudes üle mitme aasta soodsaim, mis tasakaalustab riske. Ent ajaloost teame, et nii headel kui halvematel murdeaegadel ei hooli aktsiaturud hinnatasemetest.

Maailmamajanduse kasvuootus on uueks aastaks küll veidi tagasihoidlikum kui lõppeval aastal, kuid siiski piisavalt tugev, olles pikaajalise kasvutrendi juures. Seega ei ole praegu näha, et ees seisaks murdelisem periood. Saame näha, kas finantsturgude viimaste kuude hoiatav korrektsioon vaibub peagi või püsib, andes märku järgmise aasta maailma majanduskasvu aeglustumisest.

Eesti pensionikoguja jaoks toob uus aasta uuendusi investeerimisfondide seaduse kaudu. Olulisemad muudatused on pensionifondide valitsemistasu vähenemine ning investeerimisvõimaluste avardamine. Kõige suurem mõju pikaajaliselt on ilmselt täies ulatuses aktsiaturgudele investeerivate kohustuslike pensionifondide pakkumise lubamine. Huvitav on näha, kuidas mõjutab pensionifondide turgu 25%, 50% ja 75% aktsiapiirangute kaotamine. See loob võimalusi, et erinevad fondivalitsejad pakuvad erineva investeerimispoliitikaga pensionifonde, mis suurendab fondide mitmekesisust ja kogujate valikuid. Igati tervitatav on konservatiivsete fondide võimalus hakata paigutama väikeses osas aktsiaturgudele.

Kohustusliku kogumispensioni 18. tegutsemisaastal tekitas terava debati ühe erakonna idee lammutada „täisikka“ jõudev kohustuslik kogumispension. Järjepidev ja regulaarne pensionikogumine koos eestimaalaste töökusega on aasta-aastalt kasvatanud pensionisüsteemi varade mahu nullist nüüdseks üle 15% Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Nüüd on see osutunud teatud poliitikutele ahvatlevaks sihtmärgiks, eesmärgiga kergitada valimisreitingut ideega anda tulevane pension hoopiski tänaseks tarbimiseks. Järgnenud avalikkuse reaktsioon aga on näidanud, et kohustuslik pensionisüsteem on tugevatel alustel, sest vastutustundetu valimiskava ei ole leidnud laiemat kõlapinda.

Selleks, et pensionifondide tootlikkust kasvatada, on lähiaastate üks suuremaid väljakutseid tuua investeerijad teadlikult konservatiivsemate pensionifondide juurest riskantsemate juurde.

Eesti teise samba fondide maht on tänase seisuga kokku ligi 4 miljardit eurot. Seni on inimesed valinud pigem konservatiivsemat portfelli ja seetõttu pole ka tootlused väga kõrged olnud. Pensioni II samba rahast 83% koguneb Eestis fondidesse, mis investeerivad vähem kui pool oma varadest aktsiatesse.

Kui vaadata kolmandat sammast, siis selle maht on ligi 400 miljonit. Võrreldes teise sambaga on see peaaegu kümme korda vähem, aga tegelikult võiks see olla kordades suurem, eriti kui arvesse võtta seda, et eesmärk võiks olla oma tuleviku heaolu kasvatada.

Lisaks sellele, et suunata oma kogutud raha veidi riskantsematesse fondidesse, võiks väga tõsiselt hakata mõtlema ka tööandja pensioni juurutamisele. See võib esialgu olla vabatahtlik, aga ka see oleks juba algus. Tööandjapension on teistes riikides väga laialt levinud ja see on praegu meie II ja III samba kõrvalt selgelt puudu.