Luminor: murdelist aega praegu ei paista

Mööduv aasta oli finantsturgudel üldiselt eelnenud aasta peegelpilt, sest mitme riskantsema vara trend pöördus. Varasem suurimat tootlust näidanud arenevate riikide aktsia- ja võlakirjaturud odavnesid märgatavalt. Globaalsed aktsiaturgude indeksid läbisid aasta jooksul mitu tõusu ja mõõna ning kalendriaasta jäämine positiivse või negatiivse tootluse poolele on detsembri viimaste päevade otsustada.

Taas on kujunenud oluliseks riskide hajutamine. Aktsiaturgude volatiilsusele on pakkunud pehmendust dollari tugevnemine euro suhtes ja turvaliste valitsusvõlakirjade hinnatõus keerulisematel nädalatel. Lisaks on madala riskiga valitsusvõlakirjad ainuke suurim varaklass, mis on hetkeseisuga aasta algusest positiivse tootlusega.

Eesti pensionikoguja jaoks toob uus aasta uuendusi investeerimisfondide seaduse kaudu. Olulisemad muudatused on pensionifondide valitsemistasu vähenemine ning investeerimisvõimaluste avardamine. Kõige suurem mõju pikaajaliselt on ilmselt täies ulatuses aktsiaturgudele investeerivate kohustuslike pensionifondide pakkumise lubamine. Huvitav on näha, kuidas mõjutab pensionifondide turgu 25%, 50% ja 75% aktsiapiirangute kaotamine. See loob võimalusi, et erinevad fondivalitsejad pakuvad erineva investeerimispoliitikaga pensionifonde, mis suurendab fondide mitmekesisust ja kogujate valikuid. Igati tervitatav on konservatiivsete fondide võimalus hakata paigutama väikeses osas aktsiaturgudele.

Kohustusliku kogumispensioni 18. tegutsemisaastal tekitas terava debati ühe erakonna idee lammutada „täisikka“ jõudev kohustuslik kogumispension. Järjepidev ja regulaarne pensionikogumine koos eestimaalaste töökusega on aasta-aastalt kasvatanud pensionisüsteemi varade mahu nullist nüüdseks üle 15% Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Nüüd on see osutunud teatud poliitikutele ahvatlevaks sihtmärgiks, eesmärgiga kergitada valimisreitingut ideega anda tulevane pension hoopiski tänaseks tarbimiseks. Järgnenud avalikkuse reaktsioon aga on näidanud, et kohustuslik pensionisüsteem on tugevatel alustel, sest vastutustundetu valimiskava ei ole leidnud laiemat kõlapinda.

Selleks, et pensionifondide tootlikkust kasvatada, on lähiaastate üks suuremaid väljakutseid tuua investeerijad teadlikult konservatiivsemate pensionifondide juurest riskantsemate juurde.

Eesti teise samba fondide maht on tänase seisuga kokku ligi 4 miljardit eurot. Seni on inimesed valinud pigem konservatiivsemat portfelli ja seetõttu pole ka tootlused väga kõrged olnud. Pensioni II samba rahast 83% koguneb Eestis fondidesse, mis investeerivad vähem kui pool oma varadest aktsiatesse.

Kui vaadata kolmandat sammast, siis selle maht on ligi 400 miljonit. Võrreldes teise sambaga on see peaaegu kümme korda vähem, aga tegelikult võiks see olla kordades suurem, eriti kui arvesse võtta seda, et eesmärk võiks olla oma tuleviku heaolu kasvatada.

Lisaks sellele, et suunata oma kogutud raha veidi riskantsematesse fondidesse, võiks väga tõsiselt hakata mõtlema ka tööandja pensioni juurutamisele. See võib esialgu olla vabatahtlik, aga ka see oleks juba algus. Tööandjapension on teistes riikides väga laialt levinud ja see on praegu meie II ja III samba kõrvalt selgelt puudu.