Jutt mustast töötasust ajab vedajad nugadele

Foto: Andras Kralla

Transpordiettevõtjad jäävad eri meelt, kui palju peaksid ettevõtjad ise musta palga vohamise vastu võitlema. Ühist meelt jätkub aga maksuameti kritiseerimiseks.

Osa ettevõtjaid pakub välja, et sektoris peaks olema ühtlane kohustuslik miinimumpalk 1000 euro tasemest. Ümbrikupalga probleemist annab tunnistust seegi, et sügisel määras maksuamet viie menetlusega ettevõtetele täiendavaks maksukohustuseks kokku umbes 50 000 eurot.

Minimaalne töötasu sektoris - 1000 eurot bruto?

Rain Transpordi juhataja Toomas Raud ütles eile, et oskab öelda vaid ühe transpordifirma nime, kes kohe kindlasti sentigi ümbrikupalka ei maksa – Est-Trans. „Aga rohkem nimesid ma ei julge öelda,“ lisas ta.

Raua sõnul on ümbrikupalgad transpordisektoris suur probleem, sest need annavad vusserdajatele konkurentsieelise. Kui võrrelda kaheaastast perioodi, siis on pilt tema sõnul kehvemaks läinud. „Ma olen seda meelt, et näpuviibutamisega, nagu maksuamet teeb, me seda olukorda ei paranda.“

Raud on seisukohal, et riik peaks ümbrikupalkade probleemi lahendamiseks kasutusele võtma kardinaalsemad meetmed. Nimelt võiks riik kehtestada miinimumtöötasu nii sise- kui ka välisvedajatele ja seda tuleks ka kontrollida. „Kui ma ütlen 1000 eurot bruto, siis see on väga tagasihoidlikult öeldud, aga võiks kuskilt pihta hakata,“ pakkus Raud miinimumi suuruseks.

Maksuamet teatas, et autoettevõtjate liit on näidanud üles initsiatiivi, et valdkonnas oleks kehtestatud miinimumtöötasu ja see laieneks kõikidele vedude korraldajatele. Maksuamet on selle mõtte poolt, kuid paraku ei ole sektori kõik osapooled kokkuleppele jõudnud.

Kokkuleppele ongi ilmselt raske jõuda, kui paljud ettevõtted on harjunud väiksemate tööjõukuludega. Raua kinnitusel on väga laialt levinud praktika, et pool makstakse mustalt ja pool ametlikult. Tema kinnitusel maksab üle 1000 euro oma töötajatele kuskil 14 protsenti autovedajatest.

Kiita saanud ettevõtja: kurb statistika peab paika

„Rõõm kuulda, et konkurendid nii hästi meist arvavad,“ ütles Raua kiidusõnade osaliseks saanud ASi Est-Trans Kaubaveod juhataja Reio Engman. Tema sõnul peab Raua hinnang, et heal juhul leidub siinsel turul vaid mõni üksik puhtalt palka maksev veofirma, paika. „Ma ei hakka mingit külajuttu ajama, aga suur tõenäosus on, jah. Ma ei oska teile fakte välja tuua, aga kui vaadata Inforegistrist numbreid, siis need räägivad enda eest,“ nentis ta ja lisas, et palgakuludele ja käibele pilgu heitmisest järelduste tegemiseks piisab.

Küsimust, kas sama peaks olema ilmselge ka maksuametile, ei soovinud Engman kommenteerida. Küll aga kinnitab ta, et ümbrikupalgad pole mõistlikud. „Tekib ebaterve konkurents, aga see ei ole ju ettevõtja lahendada. Ettevõtja tegeleb igapäevaselt oma muredega,“ põhjendas ta.

Sektori miinimumpalga kehtestamise mõtte asjus jääb Engman kahtlevaks. „Mõni teenib 2000 bruto ja peale, teine käib osalise tööajaga – siis see ei toimi. Mingi pildi ta kindlasti paremaks looks,“ arvas ta siiski.

Ettevõtja ei pea seda probleemi lahendama

Igatahes pole lahenduse otsimine Engmani sõnul ettevõtja kohustus. „Ilmselt ei peaks konkurent konkurendi peale kaebama. Selleks aega pole, selleks on olemas teised struktuurid, kes peavad korrale kutsuma ja kontrollima,“ sõnas ta ning möönis, et kontrollijat paraku pole.

Küsimuse peale, kas see tähendab, et tal on maksuametile etteheiteid, Engman naeris ja ütles, et ei ole, kuid kinnitas seejärel kohe, et probleem on veel suurem ja kogu süsteem tuleks üle vaadata. „Mitte ainult palgad, vaid ka kõik muud nõuded ka. Justkui on inimesed selleks tööle võetud, et seda jälgida, aga reaalsuses seda ei tehta. Kõik see mõjutab konkurentsi.“

Engman tõi võrdluseks, et kui on olemas veterinaaramet, kes käib kontrollimas oma haldusala, siis veonduses oleks tarvis samuti vaja tervikmehhanismi. „Toitu sööme, aga me ei tea, kuidas see poodi jõuab. See jõuab ju sinna erinevatel tingimustel. Ostja võib-olla ei saa sellest aru või saab ainult siis, kui frikadell on üles sulanud, aga tegelikult on ju olemas organisatsioonid, kes peaksid selle kontrollimisega tegelema tõhusamalt.“

"Eks igasugu kibestunuid on"

Sarnaselt Engmaniga leiab Haugas Transpordi juht Veiko Haugas, et ümbrikupalkade probleemi süsteemne lahendamine pole ettevõtja kohus. Ta kinnitas koguni, et ümbrikupalkadest pole tal mingit põhjust isegi mõelda. "Ma ei tegele sellega," oli ta vastus küsimusele, kas ümbrikupalkade probleem sektoris laiemalt tunda annab või mitte. "Minul ei ole siin mingit asja, mida lahendada. Ma toimetan enda asjadega, ma ei süvene teiste probleemidesse. Kuidas maksuamet peab töötama, pole minu asi. Mind see teema ei puuduta, me ei tegele sellega," toonitas ta.

"Võib-olla see on Eesti-sisene asi, ma ei kujuta ette, me ei tegele sellega - Eesti-sisese transpordi ja Eesti-sisese mõtlemisega." Aga ümbrikupalkade maksmisega? "Ei, mina ei tegele sellega."

Haugas selgitas, et kommenteerida saab asja see, kellel on andmeid ja temal neid ei ole. "Mismoodi mina saan öelda, kas keegi tegeleb sellega või ei tegele? Ajulage ju - valeinfo andmine," mõistis ta kolleegide spekulatsioonid hukka.

Ebaaus konkurents hangetel pole Haugase jaoks samuti probleem. "Hangetel me ei osale, see on Eesti-sisene asi, kallurveod võib-olla. Me oleme rahvusvaheline vedaja, meil hankeid ei ole. Eesti-siseste asjadel võib-olla tõesti see probleem. Ei oska ega taha kedagi milleski süüdistada. Eks igasugu kibestunuid on ikka, kui keegi jääb tööst või hankest ilma, aga see on nende probleem," leidis ta.

Tellija suunas kriitikat jätkub

Raua sõnul võidavad hankeid väga palju firmad, kus on selgelt näha, et makstakse ümbrikupalka. „Kui me ütleme hanke korraldajale, et kas te olete uurinud firma tausta, siis öeldakse meile, et see on turuhind. Ja kui me küsime, millised firmad on selle turuhinna kujundanud, no siis naeratatakse lahkelt. Ei panda nagu tähelegi, et see hind on saadud tänu sellele, et maksud on maksmata.“

Tööjõu osa hankest on Raua sõnul kasvanud. Kui mõni aasta tagasi oli see kuskil 33 protsenti, siis nüüd 40 ja rohkem protsenti.

Ümbrikupalkade kasvu ühe põhjusena nimetab Raud suurt palgarallit ja teisena seda, et ka väga paljud rahvusvahelised vedajad on hakanud ümbrikupalka maksma. „Tahaks nimesid öelda, aga ei ole eetiline, osa on meie konkurendid,“ ütles Raud.

Raua sõnul saab ta ka maksuametist aru - ümbrikupalga maksmise tõendamine on väga keeruline ja ajamahukas. “Ja kui on seal kahe autoga ettevõtja, raisatakse meeletu aeg ja pärast pole sealt miskit võtta maksudeks."

Enda ettevõtte kohta ütles Raud, et Rain Transpordil läheb praegu hästi. „Me tegime tõeliselt suure inventuuri oma firma sees. Koostööpartneritega, kellega me ei jõudnud hinnastamises kokkuleppele, oleme koostöö lõpetanud ja praegu tundub, et see samm on väga õige olnud,“ rääkis ta. Kes on väga hinda surunud, need on ettevõte kõrvale jätnud ja osutab teenust neile, kes on nõus maksma. „Meil on väga soliidsed firmad nagu Coca-Cola, Eesti Pandipakend. Midagi ei ole teha, teevad need firmad tööd, kes oskavad odava raha eest teha, nii lihtne see ongi.“

Maksuamet: kogusime sügisel transpordisektorist 50 000 eurot täiendavaid makse

Maksuameti avalike suhete juht Rainer Laurits ütles, et maksuamet on teinud kontrolle ja nõustamisi ka transpordisektoris.

"Sügise jooksul võtsime ümbrikupalga teemalisse nõustamisse 35 transpordisektori ettevõtet, kelle palgatasemed olid põhjendamatult madalad. Sügisel lõpetasime ka viis menetlust, mille käigus määrasime täiendavaks maksukohustuseks kokku ca 50 000 eurot," kirjeldas ta.

Lisaks saatis amet koostöös tööinspektsiooniga märgukirjad ettevõtetele, kelle puhul üldtöökokkuleppega nõutud palgataset ei täideta. Selle tulemusena tõusis tema kinnitusel enam kui poolte töötajate palk.

Üheks täiendavaks sektori korrastumise võimaluseks on Lauritsa sõnul välja käidud ka idee muuta e-saatelehed kohustuslikuks. "E-saatelehe kasutuselevõtuga peaks toimuma sektori korrastumine, kuna teenuse osutamine muutub läbipaistvaks," märkis ta.

Palga asemel makstakse päevaraha

Et ümbrikupalkade toodud ebaaus konkurents on sektori suurim probleem rääkis transpordifirma Stonewolf juhataja ja autoettevõtete liidu juhatuse liige Andrus Laul juba mullu suvel.

„Minu jaoks on see natuke arusaamatu, miks me teeme uue maksu, kust me võiksime saada potentsiaalselt 20 miljonit eurot, kui meil on vana maks, mis ei ole korras ja kust minu andmetel võiks saada 30 miljonit eurot,“ võrdles ta toona värsket teekasutusmaksu veokijuhtide tasumata tööjõumaksudega.

Laul märkis, et Stonewolfis saab esmaspäevast reedeni töö eest umbkaudu 1600 eurot netopalka ning neil on kukil korralik palgasurve. Töövestlustel kuulevad nad, mis palka teiste ettevõtete juhid on harjunud saama. „Ametlikud kanalid ei toeta ligilähedaseltki seda summat, mida inimene saab,“ kinnitas ta suvel. Laulu hinnangul ei ole musta palga maksmises palgasaaja mingi ohver ja ka neid tuleks karistada ja vastutusele võtta.

Laulu arvates on kõige levinum pettuse formaat päevaraha maksmine. „Autojuht saabki selle ühe kandena arvele ja ta isegi ei saa aru, kui palju ta sissetulek on või kui palju sellest on ametlik. Ta tihtipeale mõtleb, et kui kõik tuleb arve peale, on kõik ametlik. Kui keegi sulle enam ümbrikut ei anna, siis kõik on ametlik, aga tegelikult ei ole.“ Välislähetuses viibijale saab maksuvaba päevaraha maksta kuus välismaal viibitud esimese 15 päeva eest maksimaalselt 50 eurot päevas, järgneva 15 päeva eest maksimaalselt 32 eurot päevas.

Jaga lugu:
Hetkel kuum