E-residentsuse abil võiks Eesti olla maailma parim ärikeskkond

“Tööandjad ostavad üha enam tulemusi, mitte aega – vana mudel, et töötaja kuulub iga päev 8 tunniks tööandjale, on kadumas,” kirjeldas Teenusmajanduse Koja nõukogu liige Ivar Veskioja trendi.

“Üha populaarsemaks muutub mikroettevõtlus, Euroopa Liidus teeb tööd 162 miljonit vabakutselist ettevõtjat, olgu selleks siis Uberi juhid või IT-ettevõtjad – kõigil neil ettevõtetel on vaja kohta, kus end registreerida, kus maksusüsteem ja asjaajamine neid toetaks, kus makse saaks maksta mugavalt ja teenusepakkumine oleks vaba,” viitas ka e-residente teenindava ettevõtte LeapIN juht Allan Martinson sellele, et Eesti tulevik võib olla just piiritaguste ettevõtete aktsepteerimine ning maailma pakutavate muudatuste ärakasutamine.

Sisuliselt defineerib Veskioja e-residentsuse andmist kui välismaalastele Eesti digitaalse isikutunnistuse loomist, mille abil on neil võimalik anda ka digiallkirja. “Nii pääsetakse ka piiri tagant ligi nii era- kui avaliku sektori teenustele,” rääkis ta.

Seda, et asjad muutuvad liiga lihtsaks ning seda hakatakse kurjasti ära kasutama, Martinson ei usu. “Selleks, et e-resident saaks firma teha, teevad taustakontrolli nii riik kui ka pank ning ilmselt vajab e-resident ka raamatupidamisel tugiteenust, mis on samuti kontrolli eest,” viitas ta sellele, et tegelikult on juba praegu kontrollimehhanismid hästi paigas. “Pankadel on e-residentide suhtes rangemad hoolsusmeetmed ja neid jälgitakse nagunii rohkem ning tegelikult on enamik e-residente internetimajanduse ettevõtjad, mitte Danske tüüpi,” sekundeeris talle Veskioja. Martinson lisas, et tema keskmine e-residendist klient teenib 5000–7000 eurot kuus ja rahavood on selged.

Selleks, et oma eeliseid maksimaalselt ära kasutada ning positsiooni säilitada, tuleb automatiseeritust veelgi rohkem tõsta. “See aitab väikese kliendi peale vähem aega kulutada, tuleb luua digitaalseid platvorme, et teenindada tuhandeid ettevõtteid,” arvas Veskioja. “Näiteks raamatupidamisteenust pakkuvates ettevõtetes ei suudeta väikestele klientidele efektiivset teenust pakkuda – peame jõudma sinna, et alati pole vaja uut raamatupidajat, vaid probleem lahendatakse ära IT abil.”

Asjaajamise kiirust aitaks aga suurendada see, kui keskvalitsus koordineeriks riigis toimuvat ühtselt. “Praegu on eri asjad eri ministeeriumide haldusalas, kuid vaja on sünkroonis tegutsemist,” leidis Veskioja. “Meil peab olema sisemine võimekus tellida arendusi nii, et see on parim, mis selle raha eest saame.”

Peamiseks konkurendiks Eesti e-residentsuse programmile peavad eksperdid erasektorit. “Konkurents ei tule riikide poolt, kuid erasektor võib teenused teha nii lihtsaks, et lõpuks hakkame konkureerima erasektori pakkumistega,” nentis Martinson. Ta tõi veel välja, et praegu on ainuke riik maailmas, kes peale Eesti e-residentsust pakub, Aserbaidžaan. “Aga neil pole maailmas ilmselt väga lööki,” lõpetas ta.