Jaga lugu:

Ettevõtjate kolm soovi uuele valitsusele

Uue valitsuse põhifookuseks ennustatakse erakorralist pensionitõusu ja aktsiiside langetamist. Ettevõtjatel on aga uuele valitsusele kolm peamist soovi, millega tegelemist peetakse lausa majanduskeskkonnale hädavajalikuks.

"Vähem tasuta asju," vastas OG Elektra omanik Oleg Gross, mida ta uuelt valitsuselt ootab.  Foto: Andras Kralla

OG Elektra omaniku Oleg Grossi sõnul oleks Eestile parim, kui uue valitsuse looksid Keskerakond ja Reformierakond. Enim ootab ta, et uus koalitsioon ei tõstaks makse. „Lubatud on ka aktsiiside langetamist, kuid seda ma ei usu. Tore, kui vähemalt ei tõstagi,“ ütles ta.

Teiseks ootab Gross, et uus valitsus jagaks vähem tasuta asju. „Tasuta asjade jagamine on väga hirmutav,“ sõnas ta. Grossi sõnul on erakonnad lubanud niivõrd palju asju, et tõenäoliselt unustavad nad enamiku lubadusi pärast 3. märtsi ära.

NG Investeeringute juhatuse esimehe ja suurettevõtja Jüri Käo sõnul pole väga suurt vahet, kes uue valitsuse moodustavad, kuna vasak- ja parempoolsed jõud on viimasel ajal üsna segunenud. „Sotsid on kõige vasakpoolsemad ja nende valitsusse saamine ettevõtjatele midagi head ei tähendaks,“ rääkis Käo. Tema sõnul on tähtis, et uus valitsus oleks tugev ja et domineerival kohal ei oleks populistlike ideede esindajad.

Praegune valitsus, kus on Keskerakond, Isamaa ja SDE, on Käo sõnul enam-vähem jalgadel püsinud. „Väga nad oma ellujäämise pärast muretsema pole pidanud,“ ütles ta.

Appihüüd: tegelege tööjõukriisiga

Uuele valitsusele on ettevõtjatel Käo sõnul kolm peamist soovi. Esiteks oodatakse, et maksundus oleks stabiilne ja maksuotsuseid ei langetataks emotsioonide ajel. Põletavam teema ettevõtluse jaoks on Käo sõnul aga tööjõu küsimus. „Maksudega saame veel kuidagi hakkama, kuid kui uus valitsus ei võta tööjõu teemat tõsiselt ette, siis see oleks Eesti majanduskeskkonnale kõige kahjulikum tegu üldse,“ rääkis Käo.

Ta tõdes, et tööjõu mure on keeruline teema, kuid näiteks võiks uus valitsus alustuseks tagasi lauale tõsta komisjoni töö, mille siseministeeriumis tegid kaubandus-tööstuskoda, tööandjate keskliit ja mitu riigiasutust. „Komisjon töötas väga pikalt ja saavutas ka kompromissi, kuid valitsus ütles, et nad ei kavatse selle kompromissiga edasi minna,“ ütles Käo.

Kolmandaks peaks uus valitsus Käo sõnul kindlasti ära tegema riigireformi. „See on ettevõtjatele oluline teema. Me ei jaksa enam üha kasvavat riigiaparaati ülal pidada,“ märkis ta.

Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehel Jaanus Vihandil on uue valitsuse suhtes vaid üks kindel ootus – et suur lollus, mis tehti alkoholiaktsiisiga, tagasi pöörataks. „Kes selle ära teeb, võiks järgmisel aastal presidendilt ordeni saada,“ sõnas ta.

NG Investeeringute juhatuse esimehe Jüri Käo (keskel) sõnul ootavad ettevõtjad valitsuselt maksurahu, riigiaparaadi vähendamist ja tööjõuprobleemiga tegelemist.  Foto: Andres Haabu

Teaduskuludega hakatakse kummi venitama

Poliitikavaatleja Andreas Kaju sõnul teeb uus koalitsioon kindlasti ära erakorralise pensionitõusu ja näpib tulumaksuvabareformi, samuti võetakse suurelt fookusesse aktsiisid. „Sõltumata sellest, kes valitsusse saab, langetakse tõenäoliselt kütuseaktsiisi ja ettevõtjate-suurtarbijate kasuks kärbitakse elektriaktsiisi,“ oletas Kaju. Kuna nimetatud teemadega tegelemine võtaks eelarvest juba 250–400 miljonit aastas ära, siis millegi muu jaoks Kaju sõnul uuel valitsusel enam raha järele ei jäägi.

Seetõttu on Kaju sõnul suurim mure, et esimese asjana unustavad erakonnad ära lubaduse suurendada teaduskulusid 1% võrra SKTst, olgugi et enamik erakondi andis sellisele leppele allkirja. „Loodan, et ma eksin, kuid kardan, et esimesena hakatakse just selle lubadusega kummi venitama,“ märkis ta Äripäeva raadio saates „Kuum tool“.

Kaju sõnul on raske ennustada, kes valimised võidab, sest põhirivaalide Keskerakonna ja Reformierakonna reitingu vahe on viimaste andmete järgi väga väike. Liidripositsioonil püsib seni veel Keskerakond. Kusjuures Kaju sõnul on Keskerakonnal valimistele vastu minnes ideaalne lähtepositsioon – majandus on kasvanud mühinal, sissetulekud on tõusnud, tööpuudus on ajaloolises põhjas. Ühiskonnal läheb hästi ja Keskerakond läheb valimistele vastu peaministriportfelli ja valitsuse juhi positsiooniga. „Räägitakse, et kui Keskerakond riigikogu valimisi ei võida, siis nad ei võida kunagi,“ ütles ta. Selline olukord tekitab tema sõnul Jüri Ratasele sama suurt pinget valimistulemuste pärast kui Kaja Kallasele.

Mait Palts, kaubandus-tööstuskoja peadirektor

Taristu korda teha ja maksusüsteem rahule jätta!

Esiteks peaks uus valitsus ehitama valmis üldist majandusarengut ja regionaalset arengut toetavad ühendused ehk neljarajalised teed, raudtee, kiire internetiühenduse ja erinevad lennuühendused.

Teiseks tuleb ära teha kõik, mis aitab populariseerida ja motiveerida rohkem õpetajaid ja tagada ühtsel ja kõrgel tasemel üldhariduse. See on väga oluline. Samuti tuleks suurendada kutsehariduse kvaliteeti ja rakendusuuringute mahtu.

Kolmandaks tuleks käsile võtta tööjõu teemad. Tuleb teha kaasaegsem ja paindlikum tööseadusandlus, võõrtööjõu kaasamise võimalusi tuleb leevendada. Ka tuleks koolitustellimustes veelgi rohkem arvestada ettevõtluse nõuetega.

Uus valitsus peaks kindlasti hoiduma avalike teenuste mahu kasvatamise ideedest, mis suurendab maksukoormust. Ka ei tohiks muuta kehtivat maksusüsteemi ja eelkõige ettevõtete tulumaksusüsteemi põhialuseid. Samuti ei tohiks uus valitsus suurendada tasuta pakutavate avalike teenuste mahtu.

Ratasel oleks raske Reformierakonna valitsusse minna

Kaju sõnul on üsna tõenäoline, et uues koalitsioonis löövad käed Keskerakond ja Reformierakond. „Seda takistab vaid Kaja Kallase ja Jüri Ratase omavaheline dünaamika,“ ütles ta. Kuna Ratasel oleks peaministri rollist raskem kellegi teise juhitavasse valitsusse ministriks minna, siis on Kaju sõnul Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni lihtsam teha, kui valitsuse paneks kokku Keskerakond.

Jüri Ratas tema sõnul Kaja Kallase valitsuses mõnda ministriportfelli eriti kanda ei tahakski, tõenäoliselt liiguks ta hoopiski kas riigikogu spiikri või Euroopa Komisjoni voliniku kohale. Kusjuures Kallase etteheide Postimehes antud intervjuus, justkui Jüri Ratasel puudub ühegi valdkonna ministriks olemiseks pädevus, on Kaju sõnul alusetu. „Kallas ütles seda lihtsalt paikapanemiseks. Enamikul ministritel üle kogu maailma puudub kindlalt ühe valdkonna pädevus, see on normaalne,“ ütles ta. Kaju lisas, et ka Kallasel oleks raske minna Jüri Ratase valitsusse ministriks, kuid mitte nii raske, kui oleks Ratasel Kallase valitsusse minek. „Kallas pole peaminister olnud ja talle oleks valitsusse minek mingisugune areng. Ratasele pigem tagasiminek,“ märkis ta.

Jüri Ratas on öelnud, et tema eelistaks, kui jätkaks praegune valitsus. Iseasi, kas see ka sotsidele ja Isamaale meeltmööda oleks, nentis Kaju. „Kuigi nii sotsid kui ka Isamaa eelistavad jääda pigem valitsusse kui opositsiooni, on neile mõlemale omavaheline koostöö olnud väga valulik ja iiveldust tekitav,“ märkis ta.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum