Artikkel
  • Kuula

    Ettevõtjate kolm soovi uuele valitsusele

    Uue valitsuse põhifookuseks ennustatakse erakorralist pensionitõusu ja aktsiiside langetamist. Ettevõtjatel on aga uuele valitsusele kolm peamist soovi, millega tegelemist peetakse lausa majanduskeskkonnale hädavajalikuks.

    "Vähem tasuta asju," vastas OG Elektra omanik Oleg Gross, mida ta uuelt valitsuselt ootab.Foto: Andras Kralla
    OG Elektra omaniku Oleg Grossi sõnul oleks Eestile parim, kui uue valitsuse looksid Keskerakond ja Reformierakond. Enim ootab ta, et uus koalitsioon ei tõstaks makse. „Lubatud on ka aktsiiside langetamist, kuid seda ma ei usu. Tore, kui vähemalt ei tõstagi,“ ütles ta.
    Teiseks ootab Gross, et uus valitsus jagaks vähem tasuta asju. „Tasuta asjade jagamine on väga hirmutav,“ sõnas ta. Grossi sõnul on erakonnad lubanud niivõrd palju asju, et tõenäoliselt unustavad nad enamiku lubadusi pärast 3. märtsi ära.
    NG Investeeringute juhatuse esimehe ja suurettevõtja Jüri Käo sõnul pole väga suurt vahet, kes uue valitsuse moodustavad, kuna vasak- ja parempoolsed jõud on viimasel ajal üsna segunenud. „Sotsid on kõige vasakpoolsemad ja nende valitsusse saamine ettevõtjatele midagi head ei tähendaks,“ rääkis Käo. Tema sõnul on tähtis, et uus valitsus oleks tugev ja et domineerival kohal ei oleks populistlike ideede esindajad.
    Praegune valitsus, kus on Keskerakond, Isamaa ja SDE, on Käo sõnul enam-vähem jalgadel püsinud. „Väga nad oma ellujäämise pärast muretsema pole pidanud,“ ütles ta.
    Appihüüd: tegelege tööjõukriisiga
    Uuele valitsusele on ettevõtjatel Käo sõnul kolm peamist soovi. Esiteks oodatakse, et maksundus oleks stabiilne ja maksuotsuseid ei langetataks emotsioonide ajel. Põletavam teema ettevõtluse jaoks on Käo sõnul aga tööjõu küsimus. „Maksudega saame veel kuidagi hakkama, kuid kui uus valitsus ei võta tööjõu teemat tõsiselt ette, siis see oleks Eesti majanduskeskkonnale kõige kahjulikum tegu üldse,“ rääkis Käo.
    Ta tõdes, et tööjõu mure on keeruline teema, kuid näiteks võiks uus valitsus alustuseks tagasi lauale tõsta komisjoni töö, mille siseministeeriumis tegid kaubandus-tööstuskoda, tööandjate keskliit ja mitu riigiasutust. „Komisjon töötas väga pikalt ja saavutas ka kompromissi, kuid valitsus ütles, et nad ei kavatse selle kompromissiga edasi minna,“ ütles Käo.
    Kolmandaks peaks uus valitsus Käo sõnul kindlasti ära tegema riigireformi. „See on ettevõtjatele oluline teema. Me ei jaksa enam üha kasvavat riigiaparaati ülal pidada,“ märkis ta.
    Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehel Jaanus Vihandil on uue valitsuse suhtes vaid üks kindel ootus – et suur lollus, mis tehti alkoholiaktsiisiga, tagasi pöörataks. „Kes selle ära teeb, võiks järgmisel aastal presidendilt ordeni saada,“ sõnas ta.
    NG Investeeringute juhatuse esimehe Jüri Käo (keskel) sõnul ootavad ettevõtjad valitsuselt maksurahu, riigiaparaadi vähendamist ja tööjõuprobleemiga tegelemist.Foto: Andres Haabu
    Teaduskuludega hakatakse kummi venitama
    Poliitikavaatleja Andreas Kaju sõnul teeb uus koalitsioon kindlasti ära erakorralise pensionitõusu ja näpib tulumaksuvabareformi, samuti võetakse suurelt fookusesse aktsiisid. „Sõltumata sellest, kes valitsusse saab, langetakse tõenäoliselt kütuseaktsiisi ja ettevõtjate-suurtarbijate kasuks kärbitakse elektriaktsiisi,“ oletas Kaju. Kuna nimetatud teemadega tegelemine võtaks eelarvest juba 250–400 miljonit aastas ära, siis millegi muu jaoks Kaju sõnul uuel valitsusel enam raha järele ei jäägi.
    Seetõttu on Kaju sõnul suurim mure, et esimese asjana unustavad erakonnad ära lubaduse suurendada teaduskulusid 1% võrra SKTst, olgugi et enamik erakondi andis sellisele leppele allkirja. „Loodan, et ma eksin, kuid kardan, et esimesena hakatakse just selle lubadusega kummi venitama,“ märkis ta Äripäeva raadio saates „Kuum tool“.
    Kaju sõnul on raske ennustada, kes valimised võidab, sest põhirivaalide Keskerakonna ja Reformierakonna reitingu vahe on viimaste andmete järgi väga väike. Liidripositsioonil püsib seni veel Keskerakond. Kusjuures Kaju sõnul on Keskerakonnal valimistele vastu minnes ideaalne lähtepositsioon – majandus on kasvanud mühinal, sissetulekud on tõusnud, tööpuudus on ajaloolises põhjas. Ühiskonnal läheb hästi ja Keskerakond läheb valimistele vastu peaministriportfelli ja valitsuse juhi positsiooniga. „Räägitakse, et kui Keskerakond riigikogu valimisi ei võida, siis nad ei võida kunagi,“ ütles ta. Selline olukord tekitab tema sõnul Jüri Ratasele sama suurt pinget valimistulemuste pärast kui Kaja Kallasele.

    Taristu korda teha ja maksusüsteem rahule jätta!

    Esiteks peaks uus valitsus ehitama valmis üldist majandusarengut ja regionaalset arengut toetavad ühendused ehk neljarajalised teed, raudtee, kiire internetiühenduse ja erinevad lennuühendused.

    Teiseks tuleb ära teha kõik, mis aitab populariseerida ja motiveerida rohkem õpetajaid ja tagada ühtsel ja kõrgel tasemel üldhariduse. See on väga oluline. Samuti tuleks suurendada kutsehariduse kvaliteeti ja rakendusuuringute mahtu.

    Kolmandaks tuleks käsile võtta tööjõu teemad. Tuleb teha kaasaegsem ja paindlikum tööseadusandlus, võõrtööjõu kaasamise võimalusi tuleb leevendada. Ka tuleks koolitustellimustes veelgi rohkem arvestada ettevõtluse nõuetega.

    Uus valitsus peaks kindlasti hoiduma avalike teenuste mahu kasvatamise ideedest, mis suurendab maksukoormust. Ka ei tohiks muuta kehtivat maksusüsteemi ja eelkõige ettevõtete tulumaksusüsteemi põhialuseid. Samuti ei tohiks uus valitsus suurendada tasuta pakutavate avalike teenuste mahtu.

    Mait Palts, kaubandus-tööstuskoja peadirektor
    Ratasel oleks raske Reformierakonna valitsusse minna
    Kaju sõnul on üsna tõenäoline, et uues koalitsioonis löövad käed Keskerakond ja Reformierakond. „Seda takistab vaid Kaja Kallase ja Jüri Ratase omavaheline dünaamika,“ ütles ta. Kuna Ratasel oleks peaministri rollist raskem kellegi teise juhitavasse valitsusse ministriks minna, siis on Kaju sõnul Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni lihtsam teha, kui valitsuse paneks kokku Keskerakond.
    Jüri Ratas tema sõnul Kaja Kallase valitsuses mõnda ministriportfelli eriti kanda ei tahakski, tõenäoliselt liiguks ta hoopiski kas riigikogu spiikri või Euroopa Komisjoni voliniku kohale. Kusjuures Kallase etteheide Postimehes antud intervjuus, justkui Jüri Ratasel puudub ühegi valdkonna ministriks olemiseks pädevus, on Kaju sõnul alusetu. „Kallas ütles seda lihtsalt paikapanemiseks. Enamikul ministritel üle kogu maailma puudub kindlalt ühe valdkonna pädevus, see on normaalne,“ ütles ta. Kaju lisas, et ka Kallasel oleks raske minna Jüri Ratase valitsusse ministriks, kuid mitte nii raske, kui oleks Ratasel Kallase valitsusse minek. „Kallas pole peaminister olnud ja talle oleks valitsusse minek mingisugune areng. Ratasele pigem tagasiminek,“ märkis ta.
    Jüri Ratas on öelnud, et tema eelistaks, kui jätkaks praegune valitsus. Iseasi, kas see ka sotsidele ja Isamaale meeltmööda oleks, nentis Kaju. „Kuigi nii sotsid kui ka Isamaa eelistavad jääda pigem valitsusse kui opositsiooni, on neile mõlemale omavaheline koostöö olnud väga valulik ja iiveldust tekitav,“ märkis ta.
  • Hetkel kuum
Lenno Uusküla: inflatsioon – mis tõi meid siia ja mis viib meid edasi?
Osa ettevõtteid saab hindu langetada, loodetavasti nad teevad seda, kirjutab Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Osa ettevõtteid saab hindu langetada, loodetavasti nad teevad seda, kirjutab Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tööstur praegusest olukorrast: õpetame töötajaid ümber, aga ei koonda
Oleme praegu keskendunud sellele, et oma töötajaid rotatsiooni korras ümber õpetada teistele töökohtadele, mis on tõhusamad, rääkis ventilatsiooniettevõtte ETS NORD juhatuse esimees Urmas Hiie.
Oleme praegu keskendunud sellele, et oma töötajaid rotatsiooni korras ümber õpetada teistele töökohtadele, mis on tõhusamad, rääkis ventilatsiooniettevõtte ETS NORD juhatuse esimees Urmas Hiie.
USA peamised indeksid sulgusid plusspoolel
USA aktsiaindeksid sulgusid teisipäeval kõrgemal, S&P 500 kerkis 0,24%, Nasdaq liitindeks tõusis 0,36% ja Dow Jonesi tööstuskeskmine jäi väikese tõusuga plussi. Russell 2000 indeks lisas 2,69%.
USA aktsiaindeksid sulgusid teisipäeval kõrgemal, S&P 500 kerkis 0,24%, Nasdaq liitindeks tõusis 0,36% ja Dow Jonesi tööstuskeskmine jäi väikese tõusuga plussi. Russell 2000 indeks lisas 2,69%.
Reaalajas börsiinfo
Äri Eestimaal: Ida-Viru õlu kolib plekkpurki ja sihib välismaad
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Tele2 napsas Sõõrumaa tippjuhi endale
Tele2 Eesti uueks juhiks saab Margus Nõlvak, kes seni töötas Urmas Sõõrumaale kuuluva Forus Eesti juhatuse esimehena. Uuel kohal alustab ta 10. juulil.
Tele2 Eesti uueks juhiks saab Margus Nõlvak, kes seni töötas Urmas Sõõrumaale kuuluva Forus Eesti juhatuse esimehena. Uuel kohal alustab ta 10. juulil.
Cleantech: kuidas Eesti iduettevõte Bangladeshis maailma päästab
Seekordses „Cleantechi“ saates on külas Reverse Resourcese asutaja ja tegevjuht Ann Runnel ning Cleantech Estonia uus juht Kädi Ristkok.
Seekordses „Cleantechi“ saates on külas Reverse Resourcese asutaja ja tegevjuht Ann Runnel ning Cleantech Estonia uus juht Kädi Ristkok.
Baltcap sai loa Hansabi ostuks
Balti erakapitalifond BaltCap sai Eesti konkurentsiametilt loa omandada Balti riikides turva-, makse- ja automaatseid süsteeme pakkuvast Hansab Groupist 70 protsenti.
Balti erakapitalifond BaltCap sai Eesti konkurentsiametilt loa omandada Balti riikides turva-, makse- ja automaatseid süsteeme pakkuvast Hansab Groupist 70 protsenti.
Endine praamikuningas seljatas kohtus vanad kamraadid Saaremaa Laevakompanii liikus lähemale pankrotist pääsemisele
Endise praamiärimehe Vjatšeslav Leedo firma Saaremaa Laevakompanii võitis kohtus ammuseid äripartnereid. Võib juhtuda, et Saaremaa Laevakompanii rabeleb nüüd pankrotist välja.
Endise praamiärimehe Vjatšeslav Leedo firma Saaremaa Laevakompanii võitis kohtus ammuseid äripartnereid. Võib juhtuda, et Saaremaa Laevakompanii rabeleb nüüd pankrotist välja.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.