Kaitsetööstuse kahe suurema hanke maht tänavu 115 miljonit eurot

Artikkel

Rotimürgi käitlusluba võib rikkuda ehitushanke võidu

Uut riigihangetes

Riigihanke vaidlustusmenetluses maksab kaotaja nüüd teise poole kulud

- Uudised
- Riina Jussila
- 21. märts 2019 kell 10:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kaitsetööstuse kahe suurema hanke maht tänavu 115 miljonit eurot
Käimasolevatest Eesti kaitsetööstuse riigihangetest on tänavu suuremad uute automaatide hange kaitseväele 75 miljoni euro eest ning pikamaa tankitõrjerelvad 40 miljoni euro eest.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kommunikatsioonijuhi Ingrid Mühlingi sõnul moodustavad hanked kaitse-eelarvest kokku 31%, taristule kulub aastas 10%. Arvestatav osa hankeid jääb vahemikku 1–10 miljonit eurot.
Automaatide ja tankitõrjesüsteemide riigihanked on näidanud, et hange vabaturult annab vaidluste korral tööd ka advokaatidele, kelle abiga loodetakse otsuseid enda kasuks kallutada.Foto: Eurospike
Eesti kaitsealaste hangete prioriteedid, hangetele eraldatavate summade piirmäärad ning aeg on kindlaks määratud riigikaitse arengukavaga aastani 2022 ning igal aastal kaitseministeeriumi valitsemisala hankeplaaniga. Selle aastakümne prioriteet on jalaväe lahingumasinate, uute tankitõrjeraketisüsteemide ning iseliikuvate suurtükkide hanked, samuti kaitseväe sõjaaja üksustele vajaliku varustuse ja varude täiendamine.
Hanked konsolideeriti tänavu
Kaitsevaldkonnas korraldab hankeid Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, 2017. aasta 1. jaanuaril tööd alustanud asutus, mis lisaks hangetele hoolitseb kaitsevaldkonna taristu arenduse ja korrashoiu eest.
Kui 2017. aasta hankeplaanis oli kokku 696 hankeprojekti, sealhulgas minikonkursid sõlmitud raamlepingute alt, siis 2018. aastal viis keskus läbi juba 1307 hankeprojekti, neist 700 minikonkurssi olemasolevate raamlepingute alt.
Selleks aastaks prognoositakse hangete arvuks – sh minikonkursid – umbes 550. “Oleme hankeid konsolideerinud, sellest projektide väiksem arv, hangitavaid tooteid ja teenuseid on sama palju kui varem,” märkis Mühling.
585,4 miljonit eurot on plaanitud 2019. aasta kaitsekuluks, see moodustab 2,16% prognoositud SKPst.
Keskuse loomine tähendas tema sõnul kaitsevaldkonnale põhimõttelist ja sisulist otsust minna suuremahuliste kaitsehangete puhul üle seniselt riigilt riigile ostudelt vabaturupõhisele süsteemile. Näiteks liikursuurtükkide hankimine Koreast tähendab riigilt riigile ostu, sama põhimõtte järgi on Eesti hankinud viimastel aastatel tankitõrjerelvad Javelin ning varasematel aastatel käsitulirelvi, suurtükke ja muud varustust.
“Keskuse eesmärk on tagada hankija ehk riigi rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, kus sama tähtsal kohal on isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine,” selgitas Mühling ettevõtte tegemisi.
Enne keskuse loomist korraldasid hankeid kaitsevägi ja kaitseministeerium eraldi, praegu on kogu know-how toodud ühe katuse ja juhtimise alla. Nüüd on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus see, mis hangib nii kogu relvastuse ja kaitseotstarbelise varustuse kui ka vormid, toiduained või näiteks kaitseväesisese ühistransporditeenuse.
Hanked ületavad 100 miljoni piiri
2017. aastal oli mahukamate hangete seas jalaväemasinate CV90 35 elutsükkel, mille raamleping sõlmiti seitsmeks aastaks mahuga 40 miljonit eurot, ning kuivtoidupakid õppusteks ja reservüksustele kokku 10 miljoni euro eest.
Samasse aastasse jäävad ka Tapa linnaku taristu ehitustööd 15 miljoni ja 11,3 miljoni euro ulatuses.
550 riigihanget ja minikonkurssi ligikaudu prognoositakse tänavu kaitsevaldkonnas.
2018. aasta suuremad hanked olid riigilt riigile sõlmitud leping liikursuurtükkide ostuks Lõuna-Korealt 46 miljoni euro eest, õhutõrje lahinguraketid koos lisavarustusega Prantsusmaa ettevõttelt MBDA 100 miljoni euro eest ning maismaasõidukite varuosad ja elutsükkel, mille raamlepingu maht on 30 miljonit eurot.
Suurendavad konkurentsi
Vabaturupõhistele hangetele üleminek annab võimaluse osaleda hangetel senisest suuremale ringile ettevõtetele, sealhulgas kiiresti arenevale Eesti kaitsetööstusele, ning suurendab konkurentsi.
“Viimase aja kaks suurhanget, automaadid ja tankitõrje, on näidanud, et vabaturult hankimine annab muu hulgas tööd ja leiba ka advokaatidele ja suhtekorraldajatele, kelle abiga konkureerivad osapooled loodavad otsuseid enda kasuks kallutada. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ei saa oma otsuste tegemisel siiski juhinduda osapoolte väitlusvõimest või mainekujunduslikest sammudest, vaid riigihangete seadusest ja Euroopa Liidu direktiividest,” lausus Mühling.
Tunnistus keskuse hankealasest pädevusest on vaidlustuste suhteliselt väike arv – 2017. aastal vaidlustati 698 hankest vaid kaheksa, millest vaid kahel korral pidi keskus oma otsuse ümber vaatama. 2018. aastal vaidlustati enam kui 1000 hankeprojektist üheksa ning neist seitsmel korral jäi õigus keskusele.
Ettevõtete käibed kasvavad
2009. aastal 32 ettevõtte asutatud Eesti Kaitsetööstuse Liit ühendab praegu liikmetena umbes 100 ettevõtet majanduse erinevatest sektoritest, sealhulgas kuus assotsieerunud liiget.
“2017. aastal oli Eesti Kaitsetööstuse Liidu liikmete kogukäive 1,1 miljardit eurot, aga kuna paljud ettevõtted tegutsevad paralleelselt ka tsiviilsfääris, siis ei peegelda see number adekvaatselt kaitsetööstuse ärimahtu,” ütles Eesti Kaitsetööstuse Liidu tegevjuht Jüri Raatma.
Liit on kogunud andmeid enda liikmeks olevate ettevõtete müügi- ja eksporditulu kohta. “Küsitlusele vastanud ettevõtete müügitulu kitsamalt kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas oli aastal 2017 ca 60 miljonit, millest kolmandik oli ekspordikäive,” sõnas Raatma ja lisas, et tegemist ei ole täpsete, vaid pigem suurusjärku iseloomustavate käibenumbritega, mis hõlmavad arvuliselt ca 70% Eestis kaitsetööstuses tegutsevatest ettevõtetest.
60 miljoni euro kanti jäi 2017. aastal Eesti Kaitsetööstuse Liidu küsitlusele vastanud liikmesfirmade käive kaitsetööstuses. Liidu liikmete kogukäive oli 1,1 miljardit eurot, kuid sinna alla kuuluvad ka tööd tsiviilsfääris.
Kokku kasvas 2017. aastal Eesti Kaitsetööstuse Liidu liikmeks olevate ettevõtete käive kaitsetööstuse valdkonnas aasta varasemaga võrreldes 30%. “Ekspordikäibe kasv oli ligi 50%. Eesti kaitsetööstus on orienteeritud ekspordile ja ettevõtted näevad kasvuvõimalusi eeskätt välisturgudel,” selgitas Raatma.
Äripäeva rubriik Uut riigihangetes valmis koostöös advokaadibürooga Ellex Raidla.
Artiklid