• OMX Baltic0,52%274,36
  • OMX Riga0,2%881,87
  • OMX Tallinn0,51%1 738,13
  • OMX Vilnius0,54%1 040,03
  • S&P 5000,61%5 815,03
  • DOW 300,97%42 863,86
  • Nasdaq 0,33%18 342,94
  • FTSE 1000,19%8 253,65
  • Nikkei 2250,57%39 605,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%104,71
  • OMX Baltic0,52%274,36
  • OMX Riga0,2%881,87
  • OMX Tallinn0,51%1 738,13
  • OMX Vilnius0,54%1 040,03
  • S&P 5000,61%5 815,03
  • DOW 300,97%42 863,86
  • Nasdaq 0,33%18 342,94
  • FTSE 1000,19%8 253,65
  • Nikkei 2250,57%39 605,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%104,71
  • 21.03.19, 16:37
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Reserv jäi suurimast tükist ilma Rõivase ajal

Riigikontrolör Janar Holm juhtis neljapäevases Äripäeva hommikuprogrammis tähelepanu riigi kahanevale likviidsusreservile, kust riik on aastaga 200 miljonit eurot juurde n-ö "laenanud".
Peaminister Taavi Rõivas 2015. aastal kohtumas Ameerika Kaubanduskojaga Eestis.
  • Peaminister Taavi Rõivas 2015. aastal kohtumas Ameerika Kaubanduskojaga Eestis. Foto: Eiko Kink
Tegelikult võeti reservist raha eriti suure kamaluga Taavi Rõivase teise valitsuse ajal 2015. aastal, mil keskvalitsuse osa reservis kukkus ligi 200 miljoni euro suurusest plussist rohkem kui 300 miljoni euro suurusesse miinusesse.
Rõivas täpsustab, et toonane miinus ei tulenenud mitte puudujäägist nagu 2017 ja 2018, vaid ühekordsetest investeeringutest (nt Nordica ja Transpordi Varahalduse ettevõtete loomine) ning EL vahendite ettemaksust.
Rõivas lisab, et aastatel 2014–2016 oli riigieelarve nii nominaalses kui ka struktuurses ülejäägis. Kõigil kolmel aastal kasvas stabiliseerimisreservi maht ning 2014. aastal ja 2016. aastal ka likviidsusreservi maht.
Rahandusminister Toomas Tõniste ütles neljapäevases lehes, et kuna raha hoidmine on kulukas, siis ongi mõistlik seda kasutada ja kui raha läheb vaja, et siis saab riik näiteks laenu võtta.
Holm ütles raadios, et on seda lugenud. „Ja ma lugesin seda ka, et raha ei peaks seisma, et muidu hiired söövad ära,“ jätkas ta. „Aga minu meelest, kui kujunditega jätkata: et kuna hiired võtavad seda null koma protsenti, siis teeme kohe lageraiet – võtame kohe 50 protsenti maha. No ja siis läheme teise põllu otsa, kus on töötajad ja tööandjad, ja ütleme neile, et aga vaat teie istutage puid edasi, sellepärast et tulevad rasked ajad ja selleks ajaks on raha vaja. See on pisut silmakirjalik. Ma arvan, et see raskete aegade retoorika on õige, aga ta peaks kehtima ka keskvalitsusele – kuidas me siis lahendame selle olukorra, kui seda raha on vaja.“
Holmi hinnangul on praegu, uue valitsuse moodustamise eel, mõistlik see teema ka uuesti üle käia, et ei tekiks ahvatlust võtta likviidsusreservi kui allikat, kust on võimalik raha võtta tavapäraste või uute heade mõtete katteks.

Seotud lood

Uudised
  • 21.03.19, 12:00
Holm: silmakirjalik on raha juurde küsida
Riigikontrolör Janar Holmi sõnul vaadatakse riigi reservidega seotud teemal valesse kohta: nähakse hiirte näksimist, aga ei panda tähele lageraiet.
Uudised
  • 21.03.19, 06:00
Ligi töötuskindlustuse reservist: probleem on lodevas eelarvepoliitikas
Riigikogu liige Jürgen Ligi süüdistab tööstuskindlustusmaksetelt kogutud raha kulutamises valitsuse lodevat eelarvepoliitikat, seevastu rahandusminister Toomas Tõniste nimetab senist reservide kasutamist efektiivseks majandamiseks.
Arvamused
  • 20.03.19, 13:00
Janar Holm: valitsus on pistnud käe sügavale töötajate ja tööandjate hoiupõrsasse
Koalitsioonilepingut koostama asunud erakonnad peaksid arvestama likviidsusreserviga, kust enam uute püsikulude maksmiseks lõputult raha võtta ei ole, ning mõtlema, kuidas töötukassa ja teiste likviidsusreservi „doonorite“ varud taastada, kirjutab riigikontrolör Janar Holm.
  • ST
Sisuturundus
  • 08.10.24, 14:49
Sustinere: toote mõju tuleb jälgida kogu väärtusahelas
Kestlikkusaruandlus puudutab üha rohkemaid ettevõtteid, sest lisaks suurusest tulenevale kohustusele tekib raporteerimise vajadus ka tarneahela kaudu.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele