• Jaga lugu:

    Ukraina presidendikohta jahivad koomik ja kommiärimees

    Koomik ja tuntud telenägu Volodomõr Zelenski on Ukraina presidendivalimiste esimese vooru järel kõige populaarsem kandidaat. Aprilli teises pooles peetakse valimiste teine voor, kus saab selgeks, kas Ukraina riigipeana jätkab senine president Petro Porošenko või ilma igasuguse poliitilise kogemuseta Zelenski. Foto: AP/Scanpix

    Ukraina tulevane president on kas praegune riigipea, kommikompanii Roshen omanik Petro Porošenko või ilma igasuguse poliitilise kogemuseta koomik ja telestaar Volodomõr Zelenski.

    „Ma tahan öelda aitäh kõigile ukrainlastele, kes ei hääletanud üksnes nalja pärast. See on alles algus, me ei lase rihma lõdvaks,“ kostis 41aastane Zelenski pärast tulemuste väljakuulutamist.
    Teleseriaalis „Rahva teener“ ootamatult presidendiks saavat õpetajat kehastav Zelenski oli teinud omalt poolt kõik, et valimispeole kohale tulijad võiksid rihma just lõdvaks lasta, pakkudes baaris tasuta alkoholi, aga ka võimalust mängida lauajalgpalli ja -tennist. Zelenski on Ukraina televaatajatele tuntud nägu, ta on meelelahutustööstuses tegutsenud enam kui kaks aastakümmet. Hariduselt on ta aga jurist.
    Porošenko ütles, et asi on naljast kaugel. „Te tahate näha selles riigis muudatusi, aga tahate neid näha kiiremini, rohkem ja kvaliteetsemal kujul. Ma olen aru saanud, miks te protestite,“ ütles veel ametis olev president.
    Porošenko sõnul on Zelenski sobimatu Ukrainat rahvusvahelisel areenil esindama, koomik olevat eriti kehv Venemaa presidendi Vladimir Putiniga läbirääkimisi pidades. Porošenko sõnul oleks Putini jaoks unelmate täitumine, kui Ukraina presidendiks saaks pehme, kogenematu, nõrk, ideoloogiliselt ebaselge ning naljatlev inimene. „Kas me tõesti anname talle (Putinile – toim) selle võimaluse?“ küsis ta.
    Loeb rahva sõna
    Kogenematus pole aga ainus probleem, mis praegu popima kandidaadi Zelenski juures esile tuuakse. Kampaania ajal ei andnud ta eriti agaralt intervjuusid. Samuti ei osalenud ta presidendidebattidel. Oma kampaania sõnumit edastas ta sotsiaalmeedias Facebookis ja YouTube’is.
    Samas on Zelenski öelnud, et Lääs peab rohkem pingutama, et Ukraina-Vene konflikt lõppeks. Samuti on Zelenski öelnud, et Ukrainasse võiks tekkida uus põlvkond poliitikuid, kes jätkaksid Ukraina paremat sidumist Läänega.
    Bloomberg kirjutas jaanuaris, et Zelenski pole oma poliitilist sihti paika pannud. Ta ise on öelnud, et vanakooli poliitikud näivad kõik ühesugused ega suuda oma lubadustest kinni pidada. Selle asemel läheneks Zelenski otse rahvale ja küsiks, mis on ukrainlaste jaoks viis suurimat probleemi. Ka lahenduste leidmiseks lubab Zelenski läbi viia rahvaküsitluse.
    Kui mehelt küsiti, kuidas ta lõpetaks Ukraina-Vene sõja, vastas ta, et rahva sõna otsustab, kuidas kompromiss leitakse. Analüütikud ei hoidnud kriitikat kokku ja ütlesid, sõna „kompromiss“ on Ukraina poliitikas tulehakatuslik. Venemaa suhtes paistab Zelenski olevat pigem pehme.
    Sealjuures paistab, et sarnaselt Trumpiga arvab ka Zelenski, et tal on esmaklassilised läbirääkimisoskused ning eelmised presidendid pole olnud piisavad osavad, et Vene riigipeaga läbi rääkida. Zelenski ei ole siiski suutnud selgitada, miks oleks tema edukas seal, kus teised pole suutnud.
    Valimised UkrainasFoto: SIPA/Scanpix
    Seos oligarhiga
    Zelenski kampaania jaoks on raha tulnud hämaraid teid mööda. Tema tegevust seostatakse Ukraina oligarhi Ihor Kolomoiskiga, kelle telekanal on andnud Zelenskile palju eetriaega. Samuti lasi kanal taas eetrisse seriaali „Rahva teener“, kus Zelenski peaosa mängib. Arvatakse, et Kolomoiski on ka Julia Tõmošenko kampaania taga.
    Kolomoiski on Ukraina üks rikkamaid mehi. Tema ettevõtted kontrollivad strateegilisi tööstusi, näiteks energiavaldkonda, samuti on tal meediaettevõtteid. 56aastasel oligarhil on suisa kolmekordne kodakondsus, Forbesi andmeil kuulub talle nii Ukraina, Iisraeli kui ka Küprose pass. Tema varanduse koguväärtuseks hindab Forbes 1,2 miljardit dollarit.
    Kolomoiski on öelnud, et ei soovi Porošenkot presidendiks teiseks ametiajaks. Seoseid Zelenski ja Tõmošenkoga on ta aga eitanud.
    Porošenko tagasitulek
    Porošenko, samuti Ukraina oligarh, kommiäri Roshen omanik, sai presidendiks 2014. aastal, mil Venemaa annekteeris Krimmi. Eelmisel aastal ei uskunud keegi Porošenko edusse, kuid viimaste kuudega on ta tagasi pildil.
    Porošenko kampaania põhines patriotismil ja Vene agressiooni vastu võitlemisel. Sellest kõneleb otsesõnu ka Porošenko valimislause: „Armee. Keel. Usk“. Teadupärast võitleb Ukraina armee Venemaa toetatud separatistide vastu Ida-Ukrainas Donbassis. Keele all mõtleb Porošenko ukraina keele tugevdamist. Usu all peab Porošenko silmas Ukraina õigeusu kiriku eraldumist Vene õigeusu kirikust.
    „Me teeme kõik, mis meie võimuses, et teha Ukraina tugevaks, vabaks ja iseseisvaks,“ lubas Porošenko. Vahetult enne pühapäevast hääletust manitses president valijaid, et need ei läheks kaasa „küünliste naljadega“ ja populistlike lubadustega.
    Samas jätkub kriitikat ka Porošenkole. Tema üks valimislubadusi 2014. aastal presidendiks saades oli lõpetada sõda. Konflikt pole aga kuhugi kadunud ning kerib juba kuuendat aastaringi. Hukkunud on pea 13 000 inimest. Korruptsioon lokkab Ukrainas endiselt ning mitmed seadusemuudatused on saanud kõvasti kriitikat.
    Ukraina president Petro Porošenko pääses valimistel teise vooru.Foto: SIPA/Scanpix
    "Kättemaks" panga eest
    Porošenko rõhutas Zelenski ning Tõmošenko seotust Kolomoiskiga ning pidas oligarhi sekkumist valimistesse kättemaksuks selle eest, et Kolomoiski pank 2016. aastal riigistati. Nimelt teatas Ukraina veidi enam kui kaks aastat tagasi, et natsionaliseerib 5 miljardi dollari eest riigi suurima panga PrivatBanki.
    Ukraina rahandusminister Oleksandr Daniljuk rääkis toona, et panga eraaktsionärid pakkusid valitsusele välja, et klientide huvides peaks riik olema panga omanik. PrivatBankil oli siis 6 miljardi dollari väärtuses erahoiuseid, mis on enam kui 36% ukrainlaste koguhoiustest. Panga klientideks oli aga pea pool ukrainlastest. Kuna PrivatBankil hoiuste ja laenude tasakaal oli tõeliselt paigast, mida rõhutas ka IMF, nähti ainsa lahendusena seda, et riik hakkaks panka kontrollima. Samuti näitasid uuringud, et PrivatBankis tegeleti aastaid laiaulatusliku pettusega.
    Zelenski pikalt ees
    Esimeses voorus sai Zelenski veidi enam kui 30% häältest, samas kui Porošenko skooriks jäi 17%. Kolmanda koha sai esimeses voorus kahekordne peaminister Julia Tõmošenko 14%ga.
    Tõmošenko ütles pressikonverentsil, et kaalub hääletustulemuste vaidlustamist. Kokku käis presidendivalimiste esimeses voorus valimas 64% hääleõiguslikest kodanikest. Valimiste teine voor peetakse 21. aprillil.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
USA aktsiad said napilt enne karuturgu pidama
USA peamine aktsiaindeks S&P 500 sulgus täna eilse taseme lähedal, põigeldes napilt kõrvale karuturust.
USA peamine aktsiaindeks S&P 500 sulgus täna eilse taseme lähedal, põigeldes napilt kõrvale karuturust.
Mait Raava: tõhus juhtimisvahend, lühendiga TTK
Tasakaalus tulemuskaardist (TTK) on saanud juhtidele väga hea abivahend finantsmüoopiast vabanemiseks ja strateegiast suure pildi nägemiseks. TTK suurim väärtus on strateegiast hästi arusaadava tervikpildi loomine, mis võimaldab ettevõttes tuua kõik „ühele lehele“, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava.
Tasakaalus tulemuskaardist (TTK) on saanud juhtidele väga hea abivahend finantsmüoopiast vabanemiseks ja strateegiast suure pildi nägemiseks. TTK suurim väärtus on strateegiast hästi arusaadava tervikpildi loomine, mis võimaldab ettevõttes tuua kõik „ühele lehele“, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Kallas: Keskerakond peab peretoetuste eelnõust loobuma Kiik: toetuseid saaks finantseerida maksutõusuga
Koalitsiooni mõistlikuks toimimiseks on peaminister Kaja Kallase sõnul vaja, et Keskerakond loobuks toetamast omaalgatatud eelnõu, mis tõstab lapsetoetuseid paarisaja miljoni euro eest aastas. Vastasel juhul pole ka millegi üle läbi rääkida sügisel algavatel eelarvekõnelustel.
Koalitsiooni mõistlikuks toimimiseks on peaminister Kaja Kallase sõnul vaja, et Keskerakond loobuks toetamast omaalgatatud eelnõu, mis tõstab lapsetoetuseid paarisaja miljoni euro eest aastas. Vastasel juhul pole ka millegi üle läbi rääkida sügisel algavatel eelarvekõnelustel.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.