Kessler Swedbanki lahkumisest: see on mõttetu teema

Kuigi ajakirjanduses on viidatud, et Swedbanki skandaal sarnaneb aina enam Danske omaga ning viimane päädis Danske lahkumisega Baltikumi turult, ei usu finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler sama stsenaariumi kordumist Swedbanki puhul. "See (Swedbanki võimalik lahkumine Eestist – toim) on mõttetu teema. Aga kas see on Eestile oluline? Ma arvan, et on. See ei ole ainult finantsstabiilsuse, vaid ka julgeoleku teema," tõdes Kessler.

Teisalt märkis Kessler, et finantsinspektsioonil on olemas kriisistsenaarium, kuidas käituda, kui pank peaks turult lahkuma. "Juhtmõte on säilitada finantsstabiilsus, et inimesed ei läheks paanikasse. Teine mõte on kaitsta inimeste õigusi, et inimesed ei saaks pihta," ütles Kessler.

Kessler rõhutas, et panga turult lahkumine toimuks siiski järk-järgult, sest kui keegi peakski turult tahtma lahkuda, siis esialgu pannakse äri müüki. Seejärel leitakse potentsiaalsed ostjad. Ostjat kontrollib finantsjärelevalve.

TalTechi majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi direktor ja professor Kadri Männasoo ütles, et Eesti on tervikuna Swedbankile oluline koduturg, mistõttu on vähetõenäoline, et soovitakse piirkonnast lahkuda või olulisel määral tegevust kokku tõmmata.

Seepärast on üksjagu kummaline, et viimasel ajal on palju kõneldud sellest, et Swedbank pühib Baltikumi tolmu jalgelt. Mõni aeg tagasi pakkus ajakirjanik Andrus Karnau Raadio 2 saates "Olukorrast riigis" välja, et ehk on kogu Swedbanki lahkumisjutt hoopis kaval PR-trikk või spinn, et pank rahule jäetaks.

Kessler sellega ei nõustu. "Mulle tundub, et see on üks lugu, mis on hakanud arenema ja arenema ja muutub üha värvikamaks kogu aeg," arutles ta.

"Huvitav on see, et need lood tulevad praegu välja. Te olete ajakirjanik, see on te huvides, ma saan sellest aru. Siin on meil vastandlikud huvid, mina tahan hoida asju stabiilsena. Mõnikord on teadmatus stabiilsuse pant, aga teistpidi, kõik on transparentne," selgitas Kessler.

Finantsinspektsiooni rolli praeguste segaste aegade konteksti mõtestades ütles Kessler, et järelevalve peab tõesti avalikkust informeerima nii palju, kui seadus seda lubab. "Sellepärast, et kui ma praegu ütlen, et Swedbanki lahkumise pärast pole vaja muretseda, siis nii ka on," kinnitas Kessler.

Samas jääb tema jaoks siiski õhku asjade väljatulemise aeg. Miks ei juhtunud see kõik aastal 2015? Siis oleks olnud info värske, tegu aktuaalsete sündmustega. "Enamik, mis praegu juhtunud, on minevikusündmused. Järelikult on küsimus selles, miks need minevikusündmused praegu just siin piirkonnas avalduvad?" viskas Kessler küsimuse õhku ja tunnistas, et tema sellele vastata ei oska.

Männasoo ütles, et küll aga kahjustavad lahti hargnenud sündmused Rootsi pankade mainet rahvusvahelistel finantsturgudel ning suuremamahulisi rahasüste on seetõttu keeruline saada. Ilmselt tuleb lennukamad plaanid vähemalt ajutiselt tema sõnul kalevi alla panna.

Teatud määral võib mainekahju panga käitumist konservatiivsuse suunas mõjutada, kuigi ilmseid finantspõhjuseid tegevuse koondumiseks ei ole, arutles Männasoo. "Hoiused on viimastel aegadel jõudsalt kasvanud, pankade kapitaliseeritus on hea ning laenuportfell suurepärase kvaliteediga," ütles ta.

Kessleri sõnul jälgib finantsinspektsioon klientide usaldust ja sellega seotud riske. "Meie senine info näitab, et kliendid on üsna rahulikud ja arvan, et põhjusega," märkis ta. Tema sõnul pole põhjust muretseda, kuna kohalikud pangad on korralikult kapitaliseeritud ja kõrbemist karta pole.

"Iseasi on see, kui inimesed vahetavad panka, sest mõni teine pank pakub paremaid teenuseid parema hinna eest, aga mingil muul põhjusel ei maksa klientidel küll ärevust tunda," ütles Kessler.

Teisalt tunnistas ta, et rahapesu kajastavate ja kõlavate pealkirjade taustal on loomulik pankade soov kutsuda konkurendi kliente enda paati. "Finantsjärelevalve aspektist ei saa seda kuidagi ette heita," lausus Kessler.

Finantsjärelevalve tegeleb Kessleri sõnul selliste klientide pagemise jälgimisega pidevalt. Mõne väiksema panga puhul võib juhtuda, et kui kliendid korraga minema lähevad, võik pank nii-öelda kinni kiiluda.

"Eestis neid "kinni kiilumisi" ei ole olnud minu teadmist mööda. Kõige lähedasem oli üks lugu aastast 2008 ühe suure pangaga, aga siis oli Eestis ka finantskriisi tipp. Me oleme vaadanud neid asju nüüd seoses meedia pealkirjadega. Ei ole, et inimesed väga massiliselt liiguksid, see on stabiilne. Ma arvan, et ka põhjusega on stabiilne. Selles mõttes, et kui mõni pank on rikkunud, tuleb tal rikkumise tagajärjed ära kannatada. Mis on ka fakt, on see, et minu teadmist mööda Euroopas ei ole ükski pank pankrotti läinud sellepärast, et talle on nii palju trahvi tehtud," selgitas ta.

Männasoo hinnangul võidavadki just eriti Eesti turul pigem väiksemad pangad, laenupakkujad ja finantseerijad, kes senisest veelgi jõulisemalt suurpankade kinnisvaralaenude turuosa üle võtavad. Igapäevapanganduses, hoiuste ja arvelduste valdkonnas, pole suurpankade, Swedbanki ja SEB domineeriva rolli muutumine tema hinnangul aga tõenäoline.

Neid pankasid, kes on eksinud rahapesureeglite vastu, on aga küllaltki palju ning Äripäev on neist varem ka põhjaliku ülevaate teinud. Euroopa tuntumatest võib välja tuua Deutsche Banki ning HSBC. Mõlemad pangad on saanud suure trahvi, selle ära maksnud ning tegevusega edasi liikunud.

"Kui üks suur pank on reegleid rikkunud, siis on ta reegleid rikkunud ja sellele reageeritakse täpselt samamoodi, nagu väiksele pangale. On väga oluline, kuidas pank on reeglite rikkumist käsitlenud. Ma toon näitena Versobanki, kus pangale öeldi, et tal on riskid. Keegi ei võtnud toru," meenutas Kessler. Versobank sai hoiatuse ka teist korda, millele samuti ei reageeritud. Lõpuks sai korrutamisest villand ning pangale anti lahkumiskäsk.

"Versus mõni teine pank, ma ei saa nimesid nimetada, ütled talle, et kuule, äkki võiks vaadata riske, ütleb okei," jätkas ta, lisades, et pank tegi toona selle töö ise ära.