- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eksporti paisutas puidusektor
Veebruaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,16 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,26 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 95 miljonit eurot, mis oli 12 miljonit eurot rohkem kui möödunud aasta samas ajavahemikus.
Veebruaris oli kaupade ekspordi peamisteks sihtriikideks Soome (15% kogu kaupade ekspordist), Rootsi (11%), Läti ja Ameerika Ühendriigid (mõlema osatähtsus 8%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi puitu ja puittooteid ning elektriseadmeid, Lätti transpordivahendeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning USAsse elektriseadmeid ja mineraalseid tooteid. Eksport suurenes enim Ameerika Ühendriikidesse (58 miljonit eurot), Hollandisse ja Türki (mõlemasse 16 miljonit eurot). Ameerika Ühendriikidesse suurenes enim kommunikatsiooniseadmete, Hollandisse mineraalsete toodete ja Türki toidunisu väljavedu. Enim kahanes eksport Suurbritanniasse (22 miljonit eurot), kuhu veeti vähem mineraalseid tooteid.
Kaupadest eksporditi veebruaris kõige rohkem elektriseadmeid (15% kogu kaupade ekspordist), mineraalseid tooteid (14%) ning puitu ja puittooteid (12%). Ekspordi kasvu mõjutas enim puidu ja puittoodete (21 miljonit eurot), mitmesuguste tööstustoodete (14 miljonit eurot) ja mehaaniliste masinate (11 miljonit eurot) väljaveo suurenemine. Enim kahanes mineraalsete toodete (23 miljonit eurot) väljavedu.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas veebruaris 74% kogu kaupade ekspordist. Kodumaist päritolu kaupade väljavedu suurenes eelmise aasta veebruariga võrreldes 4% ja re-eksport 3%. Enim suurenes Eesti päritolu puidu ja puittoodete (puitpelletid, liimpuit, okaspuidust saelauad) ning mitmesuguste tööstustoodete (kokkupandavad puitehitised, mööbel) väljavedu, samas vähenes mineraalsete toodete (põlevkivikütteõli, elektrienergia) eksport.
Veebruaris imporditi kõige enam kaupu Soomest (12%), Saksamaalt (11%) ning Rootsist (10%). Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid ja elektriseadmeid, Saksamaalt transpordivahendeid ja mehaanilisi masinaid ning Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid. Kõige rohkem suurenes import Rootsist (13 miljonit eurot), mida suurendas enim elektriseadmete sissevedu. Import vähenes kõige enam Valgevenest (13 miljonit eurot), mida põhjustas mineraalsete toodete sisseveo vähenemine ligi poole võrra.
Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid (13% kogu kaupade impordist), mineraalseid tooteid (12%) ja transpordivahendeid (11%). Kõige enam suurenes keemiatööstuse tooraine ja toodete (17 miljonit eurot) ning vähenes mehaaniliste masinate (12 miljonit eurot) sissevedu.
Võrreldes 2018. aasta sama kuuga tõusis väliskaubanduse ekspordi mahuindeks aastaga 4% ning impordi mahuindeks langes 1% võrra.
Enimloetud
4
Viimased uudised
„Turg ei ole enam vaba, vaid tinglik, ning strateegia ei saa enam lähtuda pelgalt hinnast“
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele