Sisustaja: Rendi kontor kas või paariks tunniks

Lühiajaliste rendipindade populaarsus on tõusuteel kõikjal maailmas. Kiirus, mis sunnib inimesi üha rohkem ratastel olema ja liikuma, pühib vajaduse püsikuludega kalli isikliku pinna järele.

Tallinna linna piiril Pääskülas tegutsevas Manta Majas on end sisse seadnud HammerHub kontorihotell. Tegu on avara ühiskontoriga, kus suure kontoripinna asemel saab rendile võtta näiteks vaid ühe töölaua. “Meie peamised kliendid ongi väiksemad ettevõtjad, start-up ettevõtted või suuremate ettevõtete väiksemad esindused, kes vajavad Tallinnas vaid mõnda töökohta. Olenevalt vajadustest saab ettevõte valida kas rentida ühte, kahte või viit töökohta ning kas need on statsionaarsed või mittestatsionaarsed,” räägib innovaatilisest ettevõtmisest Manta Maja müügi- ja tegevjuht Katre Tamp.

Statsionaarsed töökohad kuuluvad ühele ja kindlale inimesele ning nende laudadele võib paigutada monitore ja ka isiklikke asju. Mittestatsionaarsed lauad toimivad aga kes-ees-see-mees-põhimõttel ehk majja saabuv inimene saab hommikul ise valida, millise vaba laua taha ta end arvuti ja kohvikruusiga sätib.

“Oleme teenuse püüdnud muuta võimalikult mugavaks, et töötajad saaksid keskenduda täielikult oma tööülesannetele ega peaks muretsema kommunaaltööde ja kontoritarvete pärast. Töölaua üürihinna sees sisalduvad kõik kommunaalkulud, tasuta parkimine, ööpäevaringne ligipääs, wifi, sahtliboksid või locker'id, nõupidamisruumide kasutamine, printimine, ergonoomiline mööbel ning kohv ja tee,” tutvustab Katre majas olevaid võimalusi.

Nii palju, kui on inimesi, on ka soove. On neid, kes eelistavad tööd teha täielikus vaikuses privaatselt, ning neid, kes saavad indu ootamatutest vestlustest võõra lauanaabriga. “Meil on olemas nii avatud kontori osa kui ka privaatsed kabinetid. Avatud osas saavad ettevõtted ja nende esindajad omavahel rohkem suhelda, privaatsetes kabinettides on inimestel võimalik vaikselt istuda ja oma tööülesannetele keskenduda,” ütleb Tamp.

Maja, milles täna põnevat uut teenust pakutakse, seisis pikalt ehitusjärgus olevana. Paari aasta eest lükati ettevõtmisele aga uuesti hoog sisse ja

2017. aasta sügisel avati uksed. Eesmärk oli luua kontoriruumid, mis oleksid ühtaegu modernsed, moodsate lahendustega ja kasutajasõbralikud. “Sisekujundaja tuli etteantud ülesannetega väga hästi toime ning nii meie kui ka kliendid oleme tulemusega väga rahul,” räägib Katre Tamp. Aasta ja paar kuud, mis tegutsetud ollakse, on siseinterjööris muudatusi teha tulnud minimaalselt. Mõnda kohta paigaldati täiendavad klaasseinad, et vastata veelgi rohkem klientide vajadusele. Kui avatud kontori asemel vajatakse privaatset kabinetti ja kõik boksid on üürnikke täis, siis saab teisaldatava seina abil ruume juurde tekitada.

Kui mujal maailmas on kontorihotellide trend tõusuteel, siis Eestis on ettevõtmine veel harjumisfaasis. “Kontorihotellid on natuke oma ajast eest ning paljude jaoks on mõisted ühiskontor või kontorihotell veel natuke võõrad. Inimeste teadlikkus antud valdkonnast kasvab siiski jõudsalt. Väikeettevõtjad soovivad üha rohkem liikuda kodukontorist välja ning ühiskontor on sageli nende jaoks ainuõige variant, kus mõistliku kuutasu eest on võimalik saada esinduslik kontor ning kus võimalik kodustest mõtetest välja lülitada,” räägib Tamp.

Linna teises otsas, Ülemiste Citys asuvas Technopolises saab lisaks töölaua või büroo üürimisele kasutada ka ööbimisvõimalust. See tähendab seda, et kui tööd tehtud, piisab vaid mõnest liigutusest, et kontoriruumist saaks õdus tuba ning lagedale tuleks pehme voodi. Ööbimisvõimalusega ruume on Technopolis Ülemistes üheksa, kuid ühtekokku on loodud 40 privaatset bürooruumi, mis on varustatud kõige tööks vajalikuga ning lisaks leiab sealt duširuumid, WC-d, köögi ja esitlustehnikaga koosolekuruum. Technopolis Ülemiste ASi müügidirektori Tanel Oleki sõnul tuli idee rajada avatud ja puhkevõimalusega büroo linnaku üürnikelt endalt. Et seal on kokku saanud hulk kohalikke ja rahvusvahelisi ettevõtteid, kus tööd tehes kella ei vaadata, on ööbimisvõimalusega büroohotell eriti populaarseks saanud.

Täna on ruumid suisa nii pikalt välja üüritud, et huvilised peavad end ootelehele järjekorda sättima. Lisaks on Ülemiste Citys olemas ühiskontor ehk coworking ala UMA, kuid Oleki sõnul käib hetkel kibe töö ka juba uue ühiskontori valmimise kallal Tallinna südalinnas. Suvel avatavas Maakri tänava UMA-s küll ööbimisvõimalused puuduvad, kuid ühtekokku saab seal olema 20 privaatkontorit ja 80 avatud töökohta koos kõigi vajalike toetavate funktsioonidega, nagu näiteks video- ja esitlustehnika, koosolekuruumid, köögi- ja puhkealad, printimisteenused ja palju muud.

Oma esimese UMA avas Technopolis Helsingis, kus need on väga hästi vastu võetud. Ühiskontorite suurimaks plussiks nimetab Olek nii võimalust viibida kõrvuti erineva tausta ja oskustega spetsialistidega kui ka avanevaid ärivõimalusi uute inimestega koos töötades. „Meie grupil on kokku 13 ühistöötamise kontorit, mis asuvad lisaks Tallinnale Helsingis, Stockholmis, Kopenhaagenis, Oslos, Peterburis ja Vilniuses. Nendele, kes on meie kliendid Eestis, on automaatselt tagatud võimalus tööd teha igal pool, kuhu nad liiguvad. Piisab kiibi näitamisest ja uksed avanevad.“