Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale

IT-spetsialisti saab palgata ka alla tuhande euro

Kui paari tuhande euro suurust palka IT-spetsialistidele maksta ei taha, tuleb minna Põhja-Makedooniasse.

Põhja-Makedoonia IT-minister Damjan Manchevski sõnul soovib riik Eestiga rohkem koostööd teha.  Foto: Erakogu

Seal on IT-spetsialistide palk on keskmiselt vaid pisut üle 900 euro

Äripäev kirjutas eile, kuidas Eesti IT-firmad sisenevad vaikselt Põhja-Makedooniasse, kuna seal pole veel turg niivõrd täis kui Eestis, tööjõud on odavam ja mis kõige olulisem – märkimisväärselt paremini kättesaadav kui kodumaal.

Põhja-Makedoonia IT-minister Damjan Manchevski rääkis Äripäevale, et sealne IT-turg üha areneb. Kui veel neli aastat tagasi oli Põhja-Makedoonias üle 800 töötu IT-spetsialisti ja pooleteist aasta eest 517, siis tänaseks on neid vaid 387.

Küll aga tuleb Manchevski sõnul arvestada, et enamik ametlikult töötuid teeb tegelikult vabakutselisena tööd. “Reaalsus erineb statistikast. IT-firmad on öelnud, et töötajaid on raske leida,” rääkis minister.

Palgatase on Põhja-Makedoonias Eestiga võrreldes oluliselt madalam, mistõttu on igati loogiline, et üha enam Eesti IT-firmasid sinnapoole vaatab. Manchevski sõnul on programmeerijate keskmine netopalk Põhja-Makedoonias 912 eurot kuus, teistel erialadel on keskmine palk pisut alla 700 euro. Riigis tegutseb 2308 ITK-ettevõtet ja ligi 7200 valdkonna spetsialisti.

Võrdluseks – Eestis oli eelmise aasta lõpus info ja side valdkonnas keskmine netopalk statistikaameti andmetel pisut alla 1700 euro. Kõrgemad palgad ulatuvad aga tuhandete eurodeni. Eesti keskmine brutopalk on umbes 1300 eurot kuus.

Manchevski sõnul on Põhja-Makedoonial Eesti IT-sektorist palju õppida. Näiteks on tema sõnul nende riigi IT valdkonnas vajaka ettevõtlusega tegelemise oskustest ja innovatsioonist. “Meie spetsialistid võiksid hakata looma enda projekte, mitte töötama teiste projektide kallal vabakutselistena,” rääkis ta. Nii voolaks riiki ka rohkem investoreid ja investeeringuid. “Meil on palju häid ja võimekaid ettevõtteid ja ma usun, et nad suudaksid olla ka rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised,” ütles Manchevski.

Minister lisas, et nad on otsinud ka võimalusi, kuidas Eesti ja Põhja-Makedoonia võiks rohkem koostööd teha. Näiteks on Eesti Põhja-Makedooniale kindlasti eeskujuks digitaliseerimises ja idufirmade arengus.

Põhja-Makedoonia muutis alles hiljaaegu oma riigi nime. Nimevahetuse põhjuseks oli Kreeka soov, et tänapäevast riiki eristataks selgelt Kreeka Makedooniast. Nimelt kartis Kreeka , et kui riiki tunnustatakse Makedoonia nime all, võib ta hakata esitama Kreekale territoriaalseid nõudmisi.  Foto: NAKE BATEV/SIPA

Eestlased liiguvad Balkanile

Eile kirjutas Äripäev, et Uptime ostis Põhja-Makedoonia firma Gate One, et siseneda kohalikule turule. Ka IT-ettevõte Fitek hoiab riigil silma peal.

Uptime'i juht Eero Tohver rääkis, et Põhja-Makedoonias ressursside ja tööjõu mõttes kindlasti lihtsam äri teha kui näiteks Skandinaavias. Töötajaid leidub ja elu on tuntavalt odavam kui Eestis või Skandinaavias. Samas ei ole Tohveri sõnul Põhja-Makedoonias spetsialiste jalaga segada. „Heade inimeste leidmine on globaalne probleem,“ rääkis ta. „Kui keegi ütleb, et kuskil on riik, kus on lõpmata arv häid arendajaid, oleksin ma väga üllatunud,“ lisas ta. Tohveri sõnul on palgad Põhja-Makedoonias üldiselt küll väiksemad kui Eestis, kuigi IT-spetsialistide palgad kipuvad olema üle maailma üsna ühtlased.

Uptime’i ostetud firmas Gate One on tööl umbes 10 inimest. Edaspidi hakkab firma tegutsema Uptime’i brändi all. Firmat juhib Gate One’i kaasasutaja Nikola Aleksovski.

Eelmise aasta märtsis Serbiasse sisenenud finantsprotsesside automatiseerija Fitek Grupp liigub suure tõenäosusega varsti ka Põhja-Makedoonia turule. Ettevõtte juhatuse liige Kaur Lohk rääkis, et Fitek on Serbia seltskonnaga Põhja-Makedoonias juba ringi vaadanud. „Nii Põhja-Makedoonia kui ka Montenegro on nagu madalal rippuvad viljad – mõlemad on väiksed riigid, kuid nad on sama arengupotentsiaaliga kui Balkani suuremad riigid Serbia ning Bosnia ja Hertsogoviina,“ ütles Lohk. Fitek tegutseb ka Bosnia ja Hertsogoviinas, samuti Eestis, Lätis, Leedus ja Slovakkias.

Lohk rääkis, et Serbia turule sisenemine oli Fiteki jaoks kindlasti üks elu parimaid.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum