Direktor: õnn ei pea juhtuma kunagi tulevikus
“Õnn ei pea juhtuma kunagi tulevikus, kui koolid on läbi, vaid õnnelik tuleb olla praegu. Hariduse kaudu peab tulema ka oskus olla õnnelik,” ütles Pärnu juhtimiskonverentsil Maarja Merigan, kes alustas oma karjääri Tallinna 32. keskkooli õpetajana 1999. aastal. Nüüd on ta samas majas direktor.
Merigan teab, kuidas noored mõtlevad ja millist kooli nad tahavad. Nende majas tehakse peaaegu kõiki otsuseid koos, kus kuulda võetakse pea 1100 õppuri arvamust.
Direktori sõnul on õpiasutuse puhul kõige olulisem see, et kool arendaks noort inimest laiemalt, mitte vaid akadeemiliselt. Ta peab õpitegevust ja koolivälist toimetamist võrdväärselt tähtsaks. Just seetõttu peab koolis toimuma midagi veel, mitte lihtsalt kellast kellani teadmiste omandamine, ja Tallinna 32. keskkoolis toimub.
“Me korraldame umbes 70 sündmust aastas. Noored tahavad neid väga teha, nad tahavad vastutada ja kooli ülesanne on neile see võimalus anda, neis enesekindlust kasvatada,” sõnas Merigan.
Tallinna 32. keskkoolis pole nii, et kui päev läbi saab, kihutatakse garderoobi ning majast välja, vaid vastupidi – pärast tunde ollakse koolis veel pikalt, sageli ajani, mil maja valve alla pannakse.
“Meil on aktiivne õpilasesindus ja noorte parlament, mis koondab 5.–8. klassi lapsi. Lisaks on 90-liikmeline aktiiv, kes aitab üritusi korraldada,” rääkis Merigan.
Oma logod, T-särgid, Facebooki-lehed
Et kool ei oleks vaid üks suur kohustus, sellele aitavad suuresti kaasa ka õpetajad.
Direktori sõnul aitab just koos tegutsemine suurendada ühtsustunnet ning võimaluse olla osa millestki tähenduslikust. Nii löövadki pedagoogid, kes päeval klassi ees tarkust jagavad, õhtul kaasa tunnivälistes tegevustes, esinevad üritustel õpitud tantsu- ja laulukavadega.
Koolis toimuvatel aktsioonidel astuvad üles ka vilistlased, kes on tihti ürituste žüriis või publiku hulgas. “Ja vilistlased toovad oma lapsi meie kooli õppima, mis on ääretult tore,” sõnab Merigan.
Igal majas tegutseval huviringil on ka oma logo, T-särk ja Facebooki-leht, kus toimuvat kajastatakse. See kõik aitab ühtsustunde tekkimisele veelgi kaasa.
Koht, kus lubatud eksida
Direktori sõnul on äärmiselt oluline, et õpilane julgeks koolis oma mõtteid välja öelda ja et neid ka kuulda võetakse, nendega arvestatakse.
“Kool on koht, kus proovida, tegutseda, õnnestuda ja vahel ka eksida. Juhtkonna kõige olulisem roll on luua hea keskkond, kus õpetajal oleks akadeemiline vabadus ja õpilasel võimalus kujuneda.”