Artikkel
  • Ivar Dembovski: Eesti puidutööstus on juba täna maailma absoluutses tipus

    RAIT ASi juhatuse esimees Ivar Dembovski.Foto: Indrek Saarmets

    Metsandussektor on Eestis pea ainus tööstusharu, mis on suutnud kõrge lisandväärtusega toodetega rahvusvahelisel turul läbi lüüa – kas see edulugu saab jätkuda, oleneb paljustki uues metsanduse arengukavas plaanitust. „Meie jaoks on hetkel kõige olulisem metsanduse arengukava arutelu. Kui see peaks minema viltu, võib tööstused Eestist ära kolida. Vot siis ma tõesti ei tea, mis Eesti riigist või meie maaelust saab,“ rõhutab RAIT ASi juhatuse esimees Ivar Dembovski.

    Uurisime RAIT ASi juhilt milline on olnud nende ettevõtte lugu, millisena ta näeb tulevikku ja mis siis ikkagi meie metsadest saab, kuidas neid targalt majandada.
    Rait AS on juba 28 aastat tegutsenud puidutöötlemisega. Kui meenutate algusaastaid ja praegust, siis mis on muutunud selle aja jooksul kõige enam? Või siis – kas on midagi, mis on täpselt samamoodi nagu siis?
    Raitwood on sarnaselt teistele puidutööstustele saanud tugevalt toetuda Eesti oma metsaressursile, mis kasvab ja end järjepidevalt taastoodab. See ressurss oli olemas 28 aastat tagasi ning on praegugi.
    Eesti puidutööstussektoris on toimunud pöörane areng. Eesti on muutunud alul ümarpuitu ja hiljem esmatöödeldud puitu eksportivast maast maailmatasemel mehaanilise puidutööstusega riigiks, kus puit väärindatakse toodeteks ning viimistletud materjalideks. Hästi on teada puitmajade ekspordi edulugu. Oleme täna Euroopa suurim puitmajade eksportija.
    Raitwoodis ja kogu metsa- ning puidutööstuse sektoris on teenitud vahendeid jõuliselt arengusse investeeritud. Konkurents on tihenenud, aga see on olnud edasiviiv jõud. Kes on tahtnud, see on saanud areneda samm-sammult. Avanevas turumaastikus olid alguses kõik amatöörid. Tänaseks on välja kujunenud professionaalsete oskustega sektor, kus on otseselt hõivatud üle 30000 inimese. Sarnase arengumustri on läbinud ka Raitwood.
    Mõni ettevõte on järjepidev, kestes aastakümneid, teist muudetakse pidevalt, vahetuvad juhid jne. – mis on teie firmas stabiilsuse taganud?
    Järjepidevusel on kaks alustala. Esiteks tasub rõhutada, et väärtust loovad inimesed. Meie jõud peitub tugevas meeskonnas, kellega oleme rajanud strateegia ja hoidnud fookust järjepideval väärtuse lisamisel kogu ahelas ning efektiivsuse otsimisel. Teiseks tegutseme puidusektoris, mis eksisteerib tänu meie regiooni metsade juurdekasvule ja sealt pärinevale toormevoole. Toormega varustamise stabiilsust aitab tagada ka tihe koostöö Nordwood saeveskitega, mis on meil ühises omandis Lemeks Grupiga.
    Samuti oleme end järjepidevalt arendanud. See tähendab turgude otsimist üle maailma, keskendumist klienditeenindusele ja organisatsiooni arendamist. Tootmises oleme tegutsemisaastate jooksul rakendanud viite põlvkonda hööveldustehnoloogiat. Alustasime kõige lihtsamast, kuid oleme igal järgmisel kasvuetapil otsinud parimat saadaolevat lahendust ning selle enne järjekordset sammu täies mahus rakkesse pannud.
    2018. aastal sai teil valmis uus hööveldustehas – kui suur oli investeering ja kuidas uus osa tööle on läinud?
    Tehasesse, sellega seonduvasse infrastruktuuri ja kõigi töötajate töö- ning olmetingimustesse investeerisime aastatel 2017-2018 kokku 12 miljonit eurot.

    Liitu Metsamajandusuudised.ee iganädalase TASUTA uudiskirjaga SIIN.

  • Hetkel kuum
Enn Listra: vanasse jõkke astuda ei saa. Ega tohi
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Soovitused Rootsist: kuus tehnoloogiafirma aktsiat, mis pärast krahhi üles korjata
Tehnoloogiafirmade aktsiad kannatasid ära raske aasta ja on nüüd hakanud uuesti tuult tiibadesse võtma. Praegu pole veel hilja mõni aktsia osta ja kõrge lend kaasa teha.
Tehnoloogiafirmade aktsiad kannatasid ära raske aasta ja on nüüd hakanud uuesti tuult tiibadesse võtma. Praegu pole veel hilja mõni aktsia osta ja kõrge lend kaasa teha.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Seitse soovitust edukaks koondamiseks
Töömaastikku räsivad esimesed suuremad koondamislained ja paljud ettevõtted on tööinspektsioonile juba märku andnud järgmistest koondamisplaanidest.
Töömaastikku räsivad esimesed suuremad koondamislained ja paljud ettevõtted on tööinspektsioonile juba märku andnud järgmistest koondamisplaanidest.

Olulisemad uudised

Tanel Padar avaldas oma investeerimisvea
Investorid ja muusikud Tanel Padar ja Siim Usin rääkisid intervjuus oma suurematest vigadest investeerimisel ning selgitasid, miks on oluline börsil tegutsedes vaid oma peaga mõelda.
Investorid ja muusikud Tanel Padar ja Siim Usin rääkisid intervjuus oma suurematest vigadest investeerimisel ning selgitasid, miks on oluline börsil tegutsedes vaid oma peaga mõelda.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.