• OMX Baltic−0,21%311,45
  • OMX Riga0,55%901,45
  • OMX Tallinn−0,06%2 109,32
  • OMX Vilnius0,16%1 445,23
  • S&P 500−0,8%7 441,44
  • DOW 30−0,93%49 597
  • Nasdaq −0,89%26 397
  • FTSE 100−1,71%10 195,37
  • Nikkei 225−1,99%61 409,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%84,67
  • OMX Baltic−0,21%311,45
  • OMX Riga0,55%901,45
  • OMX Tallinn−0,06%2 109,32
  • OMX Vilnius0,16%1 445,23
  • S&P 500−0,8%7 441,44
  • DOW 30−0,93%49 597
  • Nasdaq −0,89%26 397
  • FTSE 100−1,71%10 195,37
  • Nikkei 225−1,99%61 409,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%84,67
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Nordeconi juht: Helme plaan võib riigile kalliks minna

Public Private Partnership ehk PPP-rahastusmudeli kasutamine riigi põhimaanteede neljarajaliseks ehitamisel on hea plaan, kuid väikese riigivõlaga Eestil oleks tõenäoliselt odavam ehitada maanteed valmis laenuraha eest, arvas Nordeconi juht Gerd Müller.
Nordeconi juht Gerd Müller tõdes, et ainult eraraha eest põhimaanteede võrgustiku väljaehitamine 2+2-kiirteedeks võib minna riigile kallimaks, kui seda teha laenuraha eest.
  • Nordeconi juht Gerd Müller tõdes, et ainult eraraha eest põhimaanteede võrgustiku väljaehitamine 2+2-kiirteedeks võib minna riigile kallimaks, kui seda teha laenuraha eest.
  • Foto: Mihkel Maripuu
„Usun, et Eesti riik suudaks laenata raha otseinvesteeringuteks oluliselt soodsamalt kui erakapitali raha kaasates,“ tõdes Müller. Tema sõnul tasuks valitsusel kaaluda laenuraha ja PPP-mudelist saadud vahendite sümbioosis kasutamist maanteelõikude välja ehitamisel.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.05.26, 14:40
Miks kulutab ehitussektor enne tööde algust kümneid tuhandeid täiesti tühja?
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele