Kaisa Gabral • 29 oktoober 2019

Anne Mere olukorrast Teet Soormiga: "Suhteliselt raske seis"

HKScani Eesti juht Anne Mere  Foto: LIIS TREIMANN

HKScani Eesti juhi, raudse leedi Anne Mere karjääri raskemad hetked on olnud Rakvere töötajate streigi lahendamine ja kõik see, mis toimub Teet Soormi ümber. Just Teet Soormi ja tema kahe kolleegi äkiline vallandamine korruptsioonikahtluse tõttu tõi Anne Mere Eestisse ettevõtet juhtima.

Anne Mere ei vasta küsimusele, kas nad Soormiga tänaval teretavad. "Me olime ju pikalt kolleegid, ühise Baltikumi tulemuse eest väljas väga pikki aastaid. Et selles mõttes jah, ongi nagu suhteliselt raske seis."

Mis on olnud sinu jaoks juhina siiamaani kõige suurem väljakutse?

Ma arvan, et üks raske periood oli meie streik Rakveres, mis kestis väga pikalt. Algas 2017 oktoobris ja lõppes 2018 aprillis. Vahepeale jäi väike jõulurahu ka, aga üldiselt ta oli päris kurnav.

Mida selline streik või töötajate aktsioon ühelt juhilt nõuab?

Kui on kriisiolukord, mida see ikkagi kindlasti oli, siis ikkagi otsustus ja vastutus langeb just juhile.

See nõuab selget arusaama ja plaani, kuidas sellistest olukordadest välja tulla, ja selle kommunikeerimist kõikidele töötajatele, koostööpartneritele – nii klientidele kui ka põllumajandustootjatele.

Meil on tegelikult ju suur tegevusvaldkond, streigi mõju ulatus kindlasti nii meie enda farmideni kui ka meie koostööpartnerite omadeni. See nõudis väga palju korraldamist, sest linnud ja loomad kasvavad ju iga päev ja on ette nähtud teatud rutiinid. Ei ole nii, et me keerame lihtsalt valguse kustu ja ongi kõik.

Kui palju sa tagasi vaadates selles olukorras said asjad lahendada nii, nagu sa ise tahtsid, ja kui palju pidid omanike soovide järgi talitama?

See streigi teema ei olnud ainult Eestis. Kuna me oleme börsiettevõte, tegutseme eri turgudel, pidin ikka käima ka Soomes ja Rootsis nii meie ametiühinguinimestega rääkimas kui ka sealsete keskliitudega. See oli ülepiiriline ja see eeldas koostööd ja samu põhimõtteid kontserni tasandil. Ma arvan, et meil oli emaettevõtte personaliosakonnaga väga hea koostöö. Ja kindlasti Skandinaavias on sellealane kogemus oluliselt suurem kui meil siin.

Aga vastus küsimusele, et pigem siis ikkagi kontserni suunitluste järgi?

Ei saa nii öelda, pigem ikka kohalikud otsused. Aga ilmselgelt see ei olnud nii lihtne, sest kõik, mis me siin teeme, mõjutas ka Soome-Rootsi tegevust.

Tunned sa, et see asi lahenes õiglaselt kõigi suhtes?

No ütleme nii, et tagantjärele ma ei oskaks midagi paremini teha.

Sellest on nüüd juba tükk aega möödas, nüüd on igatahes töörahu. Me tegime teatud muudatusi nii juhtimises kui ka kommunikatsioonis ja ma usun, et asjad on läinud ikkagi väga palju paremuse suunas.

Mida sa ideoloogiliselt arvad sellisest vormist nagu streik – kui töötajad kogunevad näiteks ametiühingu taha, nõuavad midagi, mis võiks nende arvates parem olla?

Ma arvan, et ettevõtte sees peaks ikkagi suutma lahendada probleeme ilma selliste radikaalsete meetoditeta.

Ega ma siiamaani täpselt tea, kus meil see streik seal alguse sai ja mis need tegelikud põhjused on, ja ei taha sel teemal arutlema hakata või pole nagu mõtet. Kuid peaks püüdlema selle poole, et sääraseid kriisiolukordi ei tuleks. See eeldab töötajatega aktiivset kommunikatsiooni. Praegu ma näen, et meil on see hea. Kindlasti on arenguruumi, aga meil on hea koos koostöö ja dialoog töötajate esindajatega kogu meie väärtusahela lõikes. Kuulame, mida saaks paremini teha, ja omalt poolt siis ka viime ellu asju.

Kohati tundub, et mõnel ettevõtjal on tõrjuv hoiak selles suhtes, kui töötajad panevad seljad kokku ja soovivad millegi paremaks muutmist. Kas sinu arvates on selles osas Eestis veel arenguruumi?

Kui ettevõtted teevad rahulolu-uuringuid, siis reeglina tuleb sealt välja, et võiks parendada kommunikatsiooni. Eks ta nii on. Tegelikult peaks rohkem olema dialooge, looma võimalusi selleks, et asjadest räägitaks. On vaja, et inimesed ei koguks enda sisse mingit informatsiooni, sest siis tekib plahvatus ja see kulmineerub sellisel moel, mis ei ole mõistlik kummalegi poolele tegelikult.

Kuidas sa suutsid streigi ajal närvi hoida?

Noh, eks sinna läks mingi ports närvirakke kindlasti raisku. Ma arvan, et kõige raskem oligi selle juures see, et esialgu ootad, et see laheneb mingisuguse lühikese perioodi jooksul – algab ja lõpeb. Aga mingil hetkel tuli teadmine, et ega see nüüd nii kergelt ei lähe, et jääbki venima ja venima ja lõppu oli väga raske näha. Eks ta ikkagi närutab päris läbi. Aga inimene harjub kõigega.

Meil meeskond tuli kogu selle raske perioodiga väga hästi toime ja kindlasti peaks neid veel kord tänama selle eest. Ja ka meie koostööpartnereid ja kliente, kes näitasid üles väga mõistvat suhtumist. Ja tegelikult tuli palju toetust ka konkurentide poolt. Kõik soovisid, et asi laheneks konstruktiivselt ja mõistlikult.

Kuidas sa enesevalitsust ei kaotanud? Mitmed juhid, kel on ettevõttes töötajatega tülisid olnud, on pildilt kadunud, kaotanud enesevalitsemise...

Mulle tundub, et see on kindlasti üks minu tugevusi – kriisiolukordades säilitada külma verd ja mitte kaotada huumorisoont. Mäletan, et kunagi Soomes endine kontserni juht tõdes, et ta pole kunagi näinud nii rahulikku inimest. Kriisiolukordades kõik kristalliseerub nii selgeks, ebaolulised, väiksed detailid ei oma mingit tähendust. Suur pilt on paigas ja kõik teavad, mida peab tegema. See annabki selle ja kindluse ja rahu.

Sellised suuremad lainetused on kindlasti rasked, aga nad pole mind siiamaani murdnud.

Kui palju selline selline töökonflikt ettevõtte ja sinu enda mainele mõjub või mõjunud on?

Ega tegelikult suurettevõttel siin midagi võita ei ole, meile on see ikkagi puhas mainekahju projekt olnud. Ja selle negatiivse mõjuga me kindlasti tegeleme. Kui sa oled suur ja vastas on väikesed, siis kahtlemata on see ikkagi mainekahju. Kindlasti ka mulle endale, aga seda on juba raske hinnata.

Ei saa üle ega ümber ka ühest teisest, vast veel suuremast skandaalist, mis puudutab Teet Soormi ja teiste juhatuse liikmete korruptsioonikahtluse tõttu hoobilt vallandamist. Meedias avaldatud lugudest võis aru saada, et Teet Soormi lepingud tema isa osalusega ettevõttes ja need tehingud olid tehtud eelmise juhi heakskiidul.. Kuid tuli uus juht, kes tahtis kogu asja ära puhastada - kas ma olen õigesti aru saanud?

Ma ei kasutaks nii vängeid väljendeid.

Ettevõttel on vahetunud juhtkond, meil on vahetunud nõukogu ja tegelikult igal ajastul on omad juhtimisotsused ja kultuur, arusaamad asjadest. 2016. aasta lõpus muutus kontserni juhatus ja siis otsustati nii, tehti sisejuurdlus, sealt edasi edasi läks see õigusorganitele hinnangu andmiseks – kas on siis rikkumisi või ei ole. Kahetsusväärne juhtum ja juba kolm aastat täis sellest, ega siin väga palju enam peatuda ei tahakski sellel.

Teet Soorm väitis kuskil intervjuus, et algusest peale olid lepingud ja seos tema isaga ettevõttes teada, kuid probleem tekkis alles kuus või kümme aastat hiljem ja siis kuulutati see asi edaseaduslikuks. Kas see ei tundu sinu jaoks veider?

Noh... Ma ei tahaks hakata hinnanguid andma eelmistele kontserni juhtidele ja juhtkonnale.

Nagu ma ütlesin, vajadused on erinevad ja juhtimisotsused on tehtud erinevatel aegadel. Raske on neid kommenteerida. Aga üks on selge – me oleme ikkagi börsiettevõte ja börsiettevõtetele on läbinähtavuse reeglid järjest karmistunud. See, mis oli kümme-viisteist aastat tagasi, millised nõuded olid siis... Pigem ikkagi peab järjest rohkem välja tooma kõik seotud osapooled, huvid, võimalikud huvide konfliktid juhtkonna tasandil.

Kas selline tagantjärele vitsa andmine on õiglane?

Mul on siin väga raske anda mingeid hinnanguid. Otsused tehti kontserni nõukogus ja ju oli siis alust selliseid otsuseid vastu võtta.

Kuidas sündis selline otsus, et sina tulid Eestisse juhtima pärast Teet Soormi?

Ilmselt tundusin loogiline valik kontserni tegevjuhile, kes selle otsuse tegi. Olen ju olnud Rakveres pikalt juht ja tundsin meie ettevõtet.

Mis su esimene mõte oli, kui tuli ettepanek minna juhtima kohta, kust on just eelmised kolleegid vallandatud?

Iseenesest oli tore tulla nii-öelda tagasi – mulle see fakt meeldis. Aga kahtlemata ei meeldinud mulle see situatsioon. Ma usun, et ka kohaliku meeskonna mõttes oli parem see, et tulin mina, kes ma tegelikult seda äri tundsin, kui et oleks tulnud keegi nii-öelda võõras ärijuht.

Kuidas sind vastu võeti, kui sa Eestisse tulid? Teet Soorm ja teised olid just vallandatud. Õhk oli pingeline?

Noh, ma arvan, et seda närvilisust ja pinget oli kindlasti õhus, mitte niivõrd minu pärast. Pigem üldse oli kogu see situatsioon erakordne, mitte ainult meie ettevõttes, vaid ma arvan üldse Eestis tervikuna. Eks ma omalt poolt siis püüdsin rahustada ja kindlustada selle, et ettevõte liiguks edasi normaalselt ja ja igapäevane töö oleks tagatud.

On mõni selline otsus, mida sa kahetsed ka, mis oleks võinud sündimata jääda, või oled sa kõik õigesti teinud?

Ma olen kindlasti väga palju ka valesti teinud, aga üldiselt ma ei kipu väga kahetsema asju, see on suhteliselt mõttetu emotsioon.

Anne Mere hindab inimesi, kes oskavad enda üle nalja heita.  Foto: LIIS TREIMANN

"Mul on palju vimka-küsimusi"

Anne Mere peab juhina oma parimaks omaduseks oskust inimesi kuulata.

"Suhtlen igal tasandil inimestega ilma igasuguste piiranguteta. Pigem mulle meeldib küsimusi küsida kui ise nii-öelda tarka juttu suust välja ajada," ütleb Mere.

Seda, kas ta on hea juht, peaks Mere sõnul pigem teistelt küsima. "Aga kuna nii pikalt olen tegelenud juhtimisega, ju siis suht okei," pakub ta ise.

Mere ütleb, et talle meeldib ennast ümbritseda inimestega, kellel on sära silmis ja tahe muudatusi ellu viia, parendada, arendada, võtta vastu otsuseid ja võtta riske. "Ja kindlasti julgus eksida," lisab ta. "Ning kuna ma ise olen naljahammas, siis ootan ka meeskonda inimesi, kes suudaksid olla enesekriitilised, enda üle nalja heita."

Küsimusele, kas tal on ka mingi vimka-küsimus, mida tööintervjuul küsida, vastab Mere naerdes, et tal on neid palju. Või vähemalt katsub ta küsida kriisiküsimusi, näiteks et kui on probleemid ja eriarvamus ülemusega, mida kandideerija siis teeb.

Mere sõnul ühte ideaalset vastust sellele küsimusele pole, aga ta ootaks vastust, et inimene püüaks oma seisukohti argumenteerida ja kui need ikkagi ei sobi lõpuks, ega siis pole midagi teha – pealik on pealik ja tema järgi tuleb joonduda. "Aga oma arvamus on oma arvamus ja põhjendused peaks kindlasti olema," ütleb Mere.

Streigi kronoloogia

17. ja 18. oktoobril 2017 korraldasid Rakvere lihatööstuse tapamaja 64 töötajast 27 ebaseadusliku streigi, nõudes alguses töötasu tõusu 100% ja hiljem langetades selle 50% peale. Streigi ja muude probleemide tõttu kaotas töö kolm inimest.

14. detsembril andis riiklik lepitaja teada, et läbirääkimised luhtusid. Ta pidas töötüli põhjuseks tapamaja ülemuste tegemata tööd ja ebaprofessionaalsust. Samal päeval teatas tööandja, et tõstab teisest kvartalist palgafondi 5%.

6. veebruaril algas streik ja lõppes aprillis 2018. Suurim palgatõus tuli streikinud tapamaja töötajatele – 8 protsendi juurde, teiste töötajate palgatõus jäi protsendi-paari piiresse. Tegemist oli Eesti pikima tööseisakuga.

Korruptsiooniskandaal lahenes kokkuleppega

2016. aasta detsembris teatas Rakvere Lihakombinaadi omanik Soome lihatööstuskontsern HKScan, et lõpetas tõsiste ja süstemaatiliste rikkumiste pärast nelja Eesti juhiga töölepingu.

Sule said sappa Teet Soorm, Mati Tuvi, Lauri Kallikorm ja Hindrek Smidt. Ettevõte teatas, et sisejuurdluse käigus selgus, et need HKScan Estonia töötajad on ostnud tooteid ja teenuseid ettevőtetelt, mida omavad kas nad ise vői nendega seotud osapooled – lepingute koguväärtus on olnud aastatel 2013 kuni 2016 umbes 28 miljonit eurot."

Loe lisaks

2017 novembris pidas kaitsepolitsei kinni Rakvere Lihakombinaadist vallandatud eksjuhi Teet Soormi ja Mati Tuvi, keda kahtlustati suures ulatuses omastamises ja rahapesus. Lisaks peeti kinni veel üks inimene tegevusele kaasaaitamises.

2019 mai lõpus saavutas lihatööstuskontsern HKScan kokkuleppe oma endiste Baltikumi juhtkonna liikmete Teet Soormi ja Mati Tuviga ning HKScani tsiviilasjad Eesti kohtus lõpetati. Soorm maksis trahviks 25 000 eurot. Tuvi rahalist karistust ei saanud.

Grupi tulemused

HKScan Groupi käive oli tänavu teises kvartalis 439,4 miljonit eurot. Tegevuskahjum (EBIT) oli 6,6 miljonit eurot, mis on siiski paranemine võrreldes eelmise aasta sama aja tulemusega, mil kahjum oli 16,7 miljonit eurot. Ettevõtte teatel on kahjumi vähenemisele kaasa aidanud linnuliha ärisuuna hea areng. HKScanil õnnestus edukalt ka aktsiaemissioon, mis tõi ettevõttesse 71,9 miljonit eurot. Tänu aktsiaemissioonile on HKScan ka pankadelt paremad laenutingimused välja võidelnud.

Kuula saadet siit:

Hetkel kuum