• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 09.01.20, 08:25
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Aasta lõpus kukkus eksport kümnendiku

Eesti eksport langeb peamiselt põlevkiviõli ja elektriseadmete väljaveo languse tõttu, kuid vähenemine toimus möödunud novembris enamikus kaubagruppides.
Kommunikatsiooniseadmete sektoris, kus üks suuremaid eksportijaid on Ericsson, toimus novembris tugev ekspordilangus
  • Kommunikatsiooniseadmete sektoris, kus üks suuremaid eksportijaid on Ericsson, toimus novembris tugev ekspordilangus
  • Foto: TT News Agency/Scanpix
Novembris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses, statistikaameti andmetel vähenes kaupade eksport võrreldes eelmise novembriga 10 protsenti. Kõige enam, ligi veerandi võrra, vähenes kaubavahetus Euroopa Liidu väliste riikidega.
Ekspordi vähenemist mõjutas enim elektriseadmete ja mineraalsete toodete väljaveo vähenemine, vastavalt 63 ja 56 miljonit eurot. Kõige rohkem suurenes metalli ja metalltoodete väljavedu - 12 miljonit eurot. Eestist veeti kõige enam välja elektriseadmeid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu ning puitu ja puittooteid.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas kogu kaupade ekspordist 74%. Novembriga 2018 võrreldes vähenes kodumaiste kaupade väljavedu 9% ja reeksport 13%. Peamiselt vähenes elektriseadmete (kommunikatsiooniseadmed), mineraalsete toodete (kütteõli) ning puidu ja puittoodete (paberipuit, okaspuidust hööveldatud saelauad) eksport.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kaupade import oli 1,3 miljardi eurot ja seegi vähenes 10 protsenti. Kaubavahetuse puudujääk oli 61 miljonit eurot, mis jäi võrreldes 2018. aasta novembriga ligikaudu samale tasemele.
Kõige rohkem kaupu toodi Soomest, Leedust ja Lätist. Kõige enam vähenes kaupade sissevedu Venemaalt (63 miljonit eurot), Hiinast ja Rootsist (mõlemast 23 miljonit eurot) ning Soomest (22 miljonit eurot). Enim suurenes import Indiast ja Leedust (mõlemast 13 miljonit eurot). Indiast toodi rohkem sisse õhusõidukite osasid ja Leedust mootorikütuseid.
Eestisse imporditi enim elektriseadmeid, transpordivahendeid ja mineraalseid tooteid ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Kõige rohkem vähenes mineraalsete toodete (60 miljonit eurot) ja elektriseadmete (46 miljonit eurot) sissevedu.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 12 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele