Aasta lõpus kukkus eksport kümnendiku

Novembris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses, statistikaameti andmetel vähenes kaupade eksport võrreldes eelmise novembriga 10 protsenti. Kõige enam, ligi veerandi võrra, vähenes kaubavahetus Euroopa Liidu väliste riikidega.

Ekspordi vähenemist mõjutas enim elektriseadmete ja mineraalsete toodete väljaveo vähenemine, vastavalt 63 ja 56 miljonit eurot. Kõige rohkem suurenes metalli ja metalltoodete väljavedu - 12 miljonit eurot. Eestist veeti kõige enam välja elektriseadmeid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu ning puitu ja puittooteid.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas kogu kaupade ekspordist 74%. Novembriga 2018 võrreldes vähenes kodumaiste kaupade väljavedu 9% ja reeksport 13%. Peamiselt vähenes elektriseadmete (kommunikatsiooniseadmed), mineraalsete toodete (kütteõli) ning puidu ja puittoodete (paberipuit, okaspuidust hööveldatud saelauad) eksport.

Kaupade import oli 1,3 miljardi eurot ja seegi vähenes 10 protsenti. Kaubavahetuse puudujääk oli 61 miljonit eurot, mis jäi võrreldes 2018. aasta novembriga ligikaudu samale tasemele.

Kõige rohkem kaupu toodi Soomest, Leedust ja Lätist. Kõige enam vähenes kaupade sissevedu Venemaalt (63 miljonit eurot), Hiinast ja Rootsist (mõlemast 23 miljonit eurot) ning Soomest (22 miljonit eurot). Enim suurenes import Indiast ja Leedust (mõlemast 13 miljonit eurot). Indiast toodi rohkem sisse õhusõidukite osasid ja Leedust mootorikütuseid.

Eestisse imporditi enim elektriseadmeid, transpordivahendeid ja mineraalseid tooteid ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Kõige rohkem vähenes mineraalsete toodete (60 miljonit eurot) ja elektriseadmete (46 miljonit eurot) sissevedu.