Valitsuse poolt koroonakriisi leevendamiseks väljatöötatud abimeetmed tekitavad ettevõtjas pigem segadust, kuid tegelikult on tööjõukulude kokkuhoidmiseks veel mitu võimalust, selgus Äripäeva raadio saatest „Kasvukursil“.

- Kuigi valitsuse toetusmeetmed jäävad ettevõtjate jaosk segaseks, saab tööjõukulude kokkuhoidmiseks ise samme astuda.
- Foto: Liis Treimann
Paljud tööandjad seisavad praegu tulude vähenemise tõttu raskete otsuste ees, mis hõlmavad endas nii koondamisi kui palgakärped. Kuigi valitsus on välja tulnud abistavate meetmetega, tekitab nende rakendamine praegu ettevõtjates pigem segadust. Näiteks tekitab küsimusi töötukassa palgahüvitamist puudutavasse meetmesse kvalifitseerumine. Üheks kriteeriumiks on siin käibe langemine 30 protsendi võrra. „Samas pole aru saada, kas mõeldud on kassa- või realisatsioonipõhist käivet,“ nentis Grant Thornton Balticu õigusnõustaja Kristel Tiits.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?