• OMX Baltic−0,21%311,45
  • OMX Riga0,55%901,45
  • OMX Tallinn−0,06%2 109,32
  • OMX Vilnius0,16%1 445,23
  • S&P 500−1,24%7 408,5
  • DOW 30−1,07%49 526,17
  • Nasdaq −1,54%26 225,15
  • FTSE 100−1,71%10 195,37
  • Nikkei 225−1,99%61 409,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%84,6
  • OMX Baltic−0,21%311,45
  • OMX Riga0,55%901,45
  • OMX Tallinn−0,06%2 109,32
  • OMX Vilnius0,16%1 445,23
  • S&P 500−1,24%7 408,5
  • DOW 30−1,07%49 526,17
  • Nasdaq −1,54%26 225,15
  • FTSE 100−1,71%10 195,37
  • Nikkei 225−1,99%61 409,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%84,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vastuseis karistusest pääsemisele: ametnikud rikuvad seadust sageli tahtlikult

Ametnike kriminaalkorras karistamine toimingupiirangu rikkumise eest võiks lõppeda, leidsid advokaadid mõne aja eest Äripäeva raadios. Nende ettepanek sai aga tugeva vastuseisu.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler (prillidega -toim.) tõdes, et toimingupiirangu rikkumise dekriminialiseerimine võib aidata kaasa pisitisekultuuri taastumisele.
  • Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler (prillidega -toim.) tõdes, et toimingupiirangu rikkumise dekriminialiseerimine võib aidata kaasa pisitisekultuuri taastumisele.
  • Foto: Andres Haabu
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler oli ettepanekust kuuldes väga kriitiline. Ombleri sõnul näitavad nende menetletud ja viimastel aastatel kohtusse saadetud asjade tõendid, et toimingupiirangut rikutakse sageli teadlikult ja tahtlikult.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.05.26, 14:40
Miks kulutab ehitussektor enne tööde algust kümneid tuhandeid täiesti tühja?
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele