Koroonaviirusest räsitud Euroopa vajab Brüsseli abimiljardeid kohe, kuid Põhjala liikmesriigid kardavad, et kiirustades kaob Euroopa Liidu raha justkui musta auku ega paranda majandusühenduse olukorda.

- Täna Brüsselisse jõunud Euroopa Liidu riigipead on kinnitanud, et istuvad ülemkogu ümarlaua taga, kuni on jõudnud ühisele meelele Euroopa rahaasjades.
- Foto: Reuters/Scanpix
Täna Brüsselis alanud Euroopa Liidu ülemkogul on arutluse all sisuliselt kaks rahapotti – ühine üle triljoni eurone eelarve järgmiseks seitsmeks aastaks ja koroonakriisis seisma jäänud majanduste taaskäivitamiseks mõeldud 750miljardine abifond. Kõige põletavam küsimus on just viimane taaskäivitusfond, mille miljardeid vajavad eeskätt Lõuna-Euroopa riigid, kuid mille ülesehituse suhtes on skeptilised Põhjala liikmesriigid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui veel mõned aastad tagasi seostati 5G-d pigem tulevikutehnoloogia ja lubadustega, siis tänaseks on see muutunud praktiliseks osaks meie igapäevasest digielust. Kasutajate jaoks ei ole 5G enam lihtsalt kõrgem number mobiilside generatsioonide reas, vaid platvorm, millel toimivad teenused, mida peame iseenesestmõistetavaks – alates TV voogedastusest ja videokõnedest kuni nutikate koduseadmete ja pilvemängudeni.