Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maks, mis pole maks: plast hakkab tõstma Eesti osamakset Euroopa Liidu eelarvesse
Kokku lepitud plastimaksulaadne komponent tähendab, et Eesti sissemakse Euroopa Liidu eelarvesse kasvab 8 miljoni euro võrra.
Plastikogustelt, mida riik ei suuda ümber töödeldes taaskasutusse võtta, tuleb hakata euroliidu eelarvesse tasu maksma.
Foto: Andras Kralla
Täna varahommikul suutsid Euroopa Liidu riikide juhid pärast viiepäevast vaidlust vastu võtta järgmise seitsme aasta eelarve ning koroonaviiruse mõjude taastuspaketi. Brüsselist alanud juubeldamise on iga riigi valitsusjuhid nüüd kandnud oma kodumaale. Peaminister Jüri Ratas sõnad valitsuse pressiteates ütlesid, et Eestil läks üle ootuste hästi.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?